Hanno Kask helistas kella nelja paiku Hiiumaalt Orjakult ning andis teada, et lõpetas just püügi, kuna tema ritv astuti lohaka kaaskalastaja poolt katki.
„Siin on paras hullumaja lahti. Rahvast oli päeval Orjaku kanalil umbes sadakond, autosid oli silmaga hinnates 30–40. Teeäär oli korralikult täis pargitud. Säinast tuli paarikümneminutiliste pausidega päev läbi ja mõõt oli väga kena – alamõõdulisi polnud ühtegi, kõik olid üle kilosed kalad,“ muljetas ta.
„Samas päris kõik, kes siia kokku olid tulnud, ühtmoodi hästi kala ei saanud – säinas on põhiliselt roo vahel aukudes, õngitsemine meenutab kohati metsatööd ja vajalik on üsna täpselt püüda. Kes sellega hakkama ei saanud ja lageda pealt üritas, see nii hästi kala ei saanud. Roo vahel aga oli palju kinnijäämisi ning sinna jäi mitmeid rakendusi. Mina püüdsin kokku umbes 50 säinast, aga endale ei võtnud ühtegi. Enamuse lasin tagasi ja limiidi jagu jagasin tuttavatele laiali.
Säinatalgud Hiiumaal on alanud!
Vaemlas ja Kõrgessaares on samuti säinas laia rindena sisse tulnud ja seal on kah mees mehes kinni ja laulupidu lahti. Kõrgessaares on suurt kala nii palju sees, et ujuvad su konkreetselt pikali, kui vette lähed. Meestel on käed-jalad tööd täis, pole hoo ega hoobi vahet, säinaid tõstetakse kaldale vahetpidamata. Suuremõisa jõe kohta mul vahetut infot ei ole, aga arvatavasti on seal sama lugu. Laisna kanal aga on umbselt kokre täis ning säinast seal miskipärast pole.“
Seotud lood
Säinast ja vimba on äge püüda, aga huvi nende koju viimise ja toiduks tarvitamise vastu vähendab enamike kalameeste jaoks asjaolu, et mõlemad on tihedalt tüütuid pindluid täis. Alvar Heiste on nii säinast kui vimba (ja ka mitmeid teisi kalu) pikka aega külmsuitsutanud ning ütleb, et tulemus on igati mängimist väärt. Selles loos jagab ta oma kogemusi.
Kui kuuled kevadel Hiiumaal või Saaremaal öeldavat säinas on metsas ja tuleb alla siis, kui soojaks läheb, siis tea, et kohalik taat ei ajanud õllese peaga säinast ja oravat segi, vaid et säinas on jõe ülemjooksul ja ootab, millal vesi soojeneb, et igakevadist pulmatralli alata.
Kevad on aeg, mil katuseräästaste alla ilmuvad kuivama riputatud särgede read. Paar nädalat hiljem, kui kala on parajalt kuiv, tekib enamikel kalameestel üks ja seesama küsimus – kuidas tulemust nii säilitada, et kogu kalalaar jaanipäevaks rääsunud, hallitanud või tillukesi musti putukaid täis poleks.
Eesti suursaartel on säinaga hästi. Hiiumaa on, teadagi, põline säinakants, aga viimastel aastatel on see kala tulnud tagasi ka Saaremaa ümbrusesse ning pressib kevadel sealsetesse jõgedesse ja ojadesse.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele