Anna oma panus tulevaste kalavarude heaks!
Vabatahtlik Kalakaitse otsib toetajaliikmeid. Hea kalamees – see on Sinu võimalus panustada oma tulevastesse saakidesse!
Eestis on üle 150 000 harrastuskalastaja ja see tähendab, et püügisurve meie veekogudel on suurem kui kunagi varem. Mis seal salata – kalapüük ongi üks igavesti haarav hobi! Kui me aga ei tegutse teadlikult ja järjepidevalt, hakkavad saagid paratamatult langema ning seda tunneme esimesena just meie, harrastuskalastajad. Selle nimel, et kala jätkuks ka 5 või 10 aasta pärast ja ka meie lastele ja lastelastele, Vabatahtlik Kalakaitse tegutsebki.
2025. aastal tegid meie vabatahtlikud üle Eesti kokku 5200 tundi kalakaitsetööd. See hõlmas muuhulgas öiseid patrulle ning operatiivset reageerimist 24/7 avatud vihjetelefonile, et ennetada ja peatada rikkumisi just seal, kus need kalavarudele kõige rohkem kahju teevad. Samas ei piirdu meie tegevused ainult operatiivtööga – viimastel aastatel oleme ellu viinud ka viis koelmute- ja elupaikade projekti, mille käigus lisasime Eesti jõgedesse ligikaudu 200 tonni kudematerjali. See tähendab reaalselt uusi ja paremaid kudemisvõimalusi kaladele, mis omakorda ühel hetkel harrastuskalastajale püügirõõmu hakkavad pakkuma.
Ka sel aastal on plaanis teostada üks elu- ja kudepaikade projekt, lisaks oleme plaanindu veel kaks ehitust. Need on otsesed investeeringud tuleviku kalasaakidesse. Oluline osa terviklahendusest on ka ennetus- ja teavitustöö – paigaldame infotahvleid, selgitame püügireegleid ning kasvatame noortes loodusteadlikkust. Pole ju saladus, et kui kalavarud vähenevad, tähendab see vähem võtte ja püügielamusi, väiksemaid kalu ja rangemaid piiranguid. Meie eesmärk on vastupidine – et Sul oleks ka tulevikus põhjust varahommikul ärgata ja poolunisena jooksujalu veekogu äärde tuisata.
Tänapäeva kiire elutempo juures on arusaadav, et lisakohustusteks meil aega ei jää. Küll aga saab igaüks panustada kalavarude püsimisse, astudes meie toetajaliikmeks. Toetused suunatakse otseselt kalakaitse töösse, s.t varustusse, tehnikasse, paatide hooldusesse, teavitustöösse, 24/7 vihjetelefoni toimimisse ning kude- ja elupaikade rajamisse. See ei ole lihtsalt annetus. See on panus Sinu enda tulevastesse saakidesse!
Kui tahad, et Eesti veekogudes oleks kala ka aastate pärast, tule Vabatahtliku Kalakaitse toetajaliikmeks. Sinu toetus loeb. Päriselt!
Rohkem infot leiad siit või [email protected].
Seotud lood
Vabatahtlik kalakaitse on jõudnud ka Järvamaale. 2021. aastal loodud rakukese tuumiku moodustavad kaks kirglikku forellikütti, Siim Uustalu ja Rauno Pukk, kellega Kalastaja märtsi alguses Paides juttu ajas. Laua n-ö teises otsas ütles oma sõna sekka ka Keskkonnaameti Järvamaa büroo inspektor Martin Tomingas.
Lisatud fotod sündmuskohalt!
2023. aasta kevadel kirjutasime Kalastajas Järvamaa vabatahtlikest kalakaitsjatest, kes sealsetel forelli- ja vähivetel silma peal hoiavad. Tänu vabatahtlike tegevusele õnnestus 15. novembri esimestel tundidel tabada Vahujõelt röövpüüdja, kes võrkudega sisuliselt jõeforellide kudekoelmul toimetas. See andis põhjust helistada sündmusel osalenud Siim Uustalule ja jälle natuke juttu puhuda.
Septembri algusest novembri lõpuni tegid vabatahtlikud kalakaitsjad jõgede ääres kokku üle 2500 töötunni. Selle ajaga fikseeriti 15 tõsisemat rikkumist, mille puhul tuli sekkuda.
Vabatahtliku Kalakaitse piirkonnajuht Siim Uustalu teeb vahekokkuvõtte sel sügisel lõhe- ja forellijõgedel toimuvast ning kalakaitsjate tegevusest.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele