Vabatahtlikele kalakaitsjatele valmistavad enim meelehärmi salavõrgud

Sel aastal on lõhehooaeg alanud küllaltki vaikselt. Alates septembrist oleme üle Eesti fikseerinud 14 rikkumist, mille korral oleme sekkunud, ning lisaks kümmekond juhtumit, mille edastasime otse Keskkonnaametile või kus sekkumine polnud asjakohane.

Rikkumiste üldpilti vaadates tuleb tõdeda, et see on jäänud sarnaseks varasematele aastatele – kõige sagedamini esinev rikkumine on spinningupüük vales kohas ja/või valel ajal. Suurimaks murekohaks on aga võrgupüük jõgede suudmetes – seda kohtab nii Harjumaal, Lääne-Virumaal kui ka Pärnumaal. Võrke sätitakse jõgede suudmetesse ja suudmealadele nii, et jõkke siseneval lõhel või meriforellil on väga suur tõenäosus võrku kinni jääda. On esinenud ka niisuguseid juhtumeid, kus jõesuue on võrguga täiesti kinni pandud – kaldast kaldani. Kui spinningupüük kaaluajal ja -alal on üsna levinud ja pidev probleem, siis salavõrgutamine on juba samm edasi – see on väga tõsine ja süsteemne mure, millega tuleb järjepidevalt tegeleda.

Sel aastal olemegi Vabatahtlikus Kalakaitses pannud suuremat rõhku just salavõrkude avastamisele. Kahjuks on ses osas olukord üsna nutune üle Eesti ja seda nii järvedes, jõgedes kui ka meres. Teisalt on jällegi rõõmustav tõdeda, et inimeste teadlikkus iga aastaga aina kasvab – oleme saanud väga häid vihjeid nii meie vihjetelefonile, kodulehe kaudu kui ka sotsiaalmeediasse ning mitmed neist ka edukalt realiseerinud. Suur aitäh kõigile, kes meid aidanud on! Kutsume kõiki ka edaspidi oma tähelepanekuid jagama – teie anonüümsus on alati tagatud.

Kuna harrastuskalapüüki reguleerivad seadused ja määrused on viimastel aastatel pidevalt muutunud, oleme paigaldanud jõgede äärde ka uusi infotahvleid, et kalastajad oleksid kehtivate reeglitega kursis. Alates septembri algusest kuni oktoobri lõpuni oleme lõhe- ja meriforellihooajal teinud kokku üle 1600 tunni vabatahtlikku tööd.

Hea on näha, et kümne aasta jooksul tehtud töö ja pingutused on vilja kandnud – olukord on selgelt parem kui varem. Samas ei saa loorberitele puhkama jääda, sest tegemist on pideva protsessiga, mis vajab järjepidevust ja uusi tegijaid. Kala on tänavu jõgedesse tõusnud kenasti ja kudemine käib täie hooga. Ka meie rajatud kunstkoelmud on pesi täis.

Lõpetuseks kutsume kõiki, kelle südameasjaks on meie kalavarud ja nende kaitse, liituma Vabatahtliku Kalakaitsega. Kui operatiivne osalemine pole võimalik, saab samaväärse panuse anda ka toetajaliikmena ning olla meie tegemistega lähemalt kursis. Iga abikäsi ja toetaja aitab kaasa sellele, et Eesti jõgedes ja meres jätkuks elu ka tulevikus!