Lõhehooajal oli vabatahtlikel kalakaitsjatel enim tööd Harju- ja Pärnumaal

2025. aasta lõhehooaeg oli Vabatahtliku kalakaitse jaoks taas väga töömahukas aeg. Hooaeg kestis septembri algusest novembri lõpuni ning selle aja jooksul tegid meie vabatahtlikud jõgede ääres kokku üle 2500 töötunni. Enamus patrulle toimus pimedal ajal, tihti lõppesid vahetused südaööl või varastel hommikutundidel ning esines ka 8–13-tunniseid tööpäevi. Enamik patrulle kestis siiski 3–5 tundi.

Oluline on märkida, et patrulle tehti peamiselt ennetaval eesmärgil. Suur osa neist lõppes ilma ühegi rikkumiseta, mis näitab, et ennetustöö on olnud tõhus. Mitmed kontrollitud kalamehed ütlesid meile otsesõnu, et neil on meie kohaloleku ja tegevuse üle hea meel. Samas oli ka neid inimesi, kes meie tegevuse üle liialt vaimustuses ei olnud. Miks? Eks igaüks teeb omad järeldused.

Selle aasta lõhehooaja jooksul fikseerisime 15 tõsisemat rikkumist, mille puhul oli vajalik sekkumine. Rikkumised jagunesid peamiselt kolme kategooriasse – keelualal püük ja -ajal püük ning keelatud püügivahendite kasutamine. Viimaste hulka kuulusid näiteks nakkevõrgud, kadiska ja üks jõe äärest leitud omanikuta ahing – vahendid, mis ohustavad otseselt lõhe ja meriforelli populatsiooni. Olenemata sellest, et me nimetame seda ajavahemikku lõhehooajaks ning põhifookus on suunatud kudeajal just sinna, tegeleme endiselt ka kõigi teiste probleemidega.

Kõige rohkem rikkumisi esines Harjumaal, eriti Vääna, Pirita ja Valgejõel, aga ka Pärnumaal ja sealsetel jõgedel ning nende suudmetel. Tööaja ja patrullide paiknemise põhjal olid sel hooajal kõige suurema koormuse all Vääna jõgi, Valgejõgi, Pirita jõgi, Rannametsa ja Pärnu jõe piirkond. Need on jõed, kus surve lõhelistele on ajalooliselt kõige suurem olnud ja kus patrullide järjepidevus mõjub kõige tõhusamalt. Näiteks Keila jõe puhul oli selgelt näha, kuidas kalakaitsjate regulaarne kohalolek vähendas rikkumiste esinemist.

Hooaja kõige olulisem sõnum on vabatahtlike pühendumine. Töösse panustati pärast tööpäevi, nädalavahetustel, öösel ja varahommikul. Tegemist ei ole mugava tööga. Lõheliste edukas kudemine sõltub suuresti sellest, kui häirimatult nad jõgedes liikuda ja kudeda saavad ning meie vabatahtlike töö aitab otseselt sellele kaasa.

Kogu vabatahtlike töö saab teoks tänu toetajatele. Just meie toetajaliikmete panused aitavad tagada vajaliku logistika, liikumise jõgede vahel, varustuse ja toimimise.

Kutsume jätkuvalt kõiki, kelle südameasjaks on meie kalavarud ja nende kaitse, liituma Vabatahtliku Kalakaitsega. Kui operatiivne osalemine pole võimalik, saab samaväärse panuse anda ka toetajaliikmena ning olla meie tegemistega lähemalt kursis. Iga abikäsi ja toetaja aitab kaasa sellele, et Eesti jõgedes ja meres jätkuks elu ka tulevikus!