Eesti Kalastusklubide Liit
Krõbedate külmakraadide tõttu nihutati Õisu järvel toimunud võistluse algus pisut hilisemaks kui algselt plaanis. “Kokkuvõttes ei olnudki kõige hullem, kartsime et tuleb raskem,” ütles Kalastajale võistluste kohtunik Ivo Sööt. “Ühel päeval oli vahepeal natuke tuult, ja see muutis olemise jahedaks, aga saime hakkama.”
Hetki 31.01.2026-01.02.2026 Õisu järvel peetud talipüügi meistrivõistluste I etapilt.
Individuaalarvestuses sai esikohta Denis Manov. Hõbemedalile tuli Laur Tammeorg ning pronksmedali võitis Tiit Peetsalu. Meeskondlikuks arvestuses võitis Õisu järve etapi Team Salmo, hõbemedalile tuli Angler Ice Fishing Team ning pronksi võitis KSK Swanline. Võistluste täieliku lõpptulemusega saad tutvuda siin.
Söödi sõnul võitsid võistluse need, kellel õnnestus kiiresti palju väikest särge püüda. “Nii nagu ikka, võitsid need, kes on kõige kavalamad ja osavamad,” lisas ta. Kõige suuremad kalad, mida võistluste ajal tabati, olid üksikud paari-kolmesaja grammised ahvenad ning mõned sama rasked latikad ja nurud.
Võistlustel neljanda koha võitnud Team Kaitsevägi treener Tauno Tuul lausus Kalastajale, et lisaks krõbedale pakasele pakkus võistlustel pinget ka kala ebaühtlane paiknemine. Osades võistlussektorites oli kala tunduvalt rohkem kui teistes; kala paiknes ebaühtlaselt ka sektorite endi sees. Oli sektoreid, kus tehti häid tulemusi ahvena ja isegi kiisaga.
Jääpüügi Eesti meistrivõistluste teine etapp peetakse 14. ja 15. veebruaril Pikkjärvel, Tilsi külas.
Seotud lood
Talve alguses on haugipüük põiklandiga enamasti edukas tegevus. Püüki maksab alustada eeskätt väikestest veekogudest ning keskenduda nendele veekogu osadele, mida hilissuvel kattis tihe taimevaip. Selles loos räägimegi, kuidas põiklandiga veetaimede vahelt püüda.
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Vajaminev varustus ei maksa palju ja püük ei ole keeruline, kui kirbuõng on korralikult komplekteeritud ja püüdja ise midagi kapitaalselt valesti ei tee. Kuidas käib talvine kirbutamine ja mida meil selleks tarvis läheb, seda alljärgnevalt vaatlemegi.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Järjeloo teises osas vaatleme, mida annab talvel konksu otsa panna, mis kala millise söödaga püüda ning millised mängitamisvõtted tuleks endale kindlasti selgeks teha. Samuti heidame pilgu abivahenditele, mida kirbutamise käigus tarvis läheb.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele