• 1. veebruarist on siseveekogudes taas lubatud jõeforelli püüda.
• 10. veebruarini kehtib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves lutsu püügikeeld. Nimetatud veekogudes tohib jälle lutsu püüda 11. veebruarist.
• 15. veebruarist algab meres alarajoonides 28, 29 ja 32 lesta püügikeeld.
2026. aastal on endiselt keelatud meriforelli ja lõhepüük Pärnu jõestikus. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos on Kalastajale öelnud, et m eriforelli seisundi hindamise ja optimaalse püügikorralduse seadmise tarvis Pärnu jõestikus on teadlastel pooleli uuring, mis peaks lõppema 2026. aasta kevadel. Teadlaste olemasolevate andmete kohaselt on lisajõgede olukord võrreldes varasemaga paremaks muutunud, seetõttu on tõenäoliselt lähiaastatel võimalik Pärnu jõestikus kehtivat meriforelli püügikitsendust leevendada. Täpsemad asjaolud aga selguvad pärast uuringu lõppemist. Lõhepüük Pärnu jõestikus jääb ilmselt keelatuks veel mõnda aega.
Varude madalseisu tõttu on 2026. aastal keelatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda peipsi tinti ja peipsi siiga. See keeld puudutab põhiliselt kutselisi kalureid, aga ka neid väheseid harrastajaid, kes õnnestub sikuga Peipsi järvest siig kätte saada. See võimalus on küll väike, aga siiski olemas, seega maksab meeles pidada, et kõik tabatud peipsi siiad tuleb vabastada.
Lisaks eeltoodutele maksab veel meeles pidada, et vastavalt regionaal- ja põllumajandusministri määrusele „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ on Pärnu jõel harrastuskalapüügil ja õngepüügil õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha.
Nimetatud määruse seletuskirjas on öeldud, et viimastel aastatel on harrastuskalastajate püügisurve kohale oluliselt kasvanud. Selle on tinginud eelkõige huvi liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandes tehtud ettepanek arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, kaaluda päevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele. Selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine Pärnu jõel, vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile.
Seotud lood
Suures pildis saab lutsupüügi jagada kaheks – püük vabast veest ja jääalune püük. Sügisesest tonkapüügist tegime juttu mõni aeg tagasi, selles loos vaatleme lähemalt talvist püüki ning keskendume lutsupüügi eripäradele eeskätt mereühendusega jõgedes.
1. veebruarist lõpeb jõeforellipüügi keeluaeg. Nagu püügipraktika näitab, on jõeforelli võimalik kätte saada ka talvel, kuigi mitte kõikidest nendest jõgedest, kus on head saagid kevadel ja suvel, kirjutab vanameister Rein Truumets.
Kui ilm on külm ja vesi aurab
Kala oli suures sügavas käänakus ning ujus kalda alt landi poole, nii et lainet oli veepinnal näha. Täpilist ennast ma ei näinud, aga laine järgi arvasin, et on suur.
Annan mõned näpunäited, millest võiks olla kasu Peipsile sikupüügile minnes.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele