Lendõnge ajalugu, V osa: lendõngeputukate raskekahurvägi püüab vee all toituvaid kalu
Kui välja arvata mõned üksikud perioodid, toituvad kalad veepinnalt harva ja osad liigid (näiteks haug ja ahven) et tee seda peaaegu kunagi. 90 protsenti kalade toitumisest käib vee all! Et kalu vee alt püüda, on lendõngitsejad välja arenenud lendõngeputukate n-ö raskekahurväe, mis koosneb striimeritest, lõheputukatest ning tiibadega märgadest kärbestest. Selles ja paaris järgnevas numbris vaatlemegi neid lähemalt.
Seotud lood
Lendõngepüügi ajalugu käsitleva artiklisarja käesolevas osas tuleb muuhulgas juttu sellest, kuidas pinnaputuka ja nümfiga püüdmise autoriteedid omavahel põhjalikult tülli pöörasid ja kuidas lõpuks leiti, et nümfiga püük ei ole härrasmehele siiski sobilik.
Miks kala ühte putukat võtab ja teist peaaegu samasugust ei puuduta? Miks kala ei tee peibutisest väljagi, kui ta eile seda aplalt võttis? Putukad on lendõngepüügi tähtsaim osa. Artiklisarja käesolevas ja järgmises osas käsitleme kuivi putukaid ja nümfe.
19. ja 20. sajandit võib pidada lendõnge väga kiire arengu perioodiks, mis tõi kaasa mitmed murrangulised momendid püügivarustuse ning -tehnika osas.
Lendõngitsemine on maailmas üks populaarsemaid kalastusviise ning sellega tegeletakse mitte kala kui söögipoolise, vaid esmajoones püüginaudingu saamise eesmärgil. Kust ja kuidas on aga lendõngitsemine alguse saanud? Selle vana ja väärika püügiriista juured ulatuvad 2. sajandi Makedooniasse ning vanaasse Hiinasse ja Jaapanisse.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele