„Ma armastan Sind nagu siiakala!“ kuulub Eesti filmiklassika tsitaatide hulka. Et siiakala jaguks, laseme tal rahus kudeda – nii meres, jõesuudmetes kui Peipsi järves.
Kuderahu ajal on siiapüük keelatud:
• Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
• Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini;
• Peipsi järves terve novembrikuu, kusjuures kutselistel kaluritel on sel aastal siiapüük üldse keelatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvesta, et kui harrastuskalapüügil kasutatakse nakkevõrku, peab püüdmisel järgima kutselistele kaluritele seatud kitsendusi. Näiteks 10. oktoobrist 30. novembrini kehtiv kalapüügikeeld kaitseb meres siia kudepaiku Saaremaa Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes ning Vormsi Sviby lahe ja Hobulaiu vahel.
Keskkonnaportaalis leheküljel „Andmed ja kaart“ on need alad näha, kui teha kalanduse kihil linnuke kalapüügi keelualade juurde.
Samal ajavahemikul kehtib Hiiumaa ja Saarnaki laiu vahel, Pakri lahes ja Väikse väina veealal võrgusilma suuruse nõue, mis eeldatavasti siigu väljapüügist säästab. Lubatud on kasutada vaid 75 kuni 110 mm silmasuurusega nakkevõrkusid. Täpsed kitsendused on paika pandud
kalapüügieeskirjas (§22) ja sellele lisanduvas 2025. aasta ajutiste püügikitsenduste
määruses. Piirangute täpsed alad peaks enne kalale minekut üle vaatama.

- Siiapüügi keeluala Saaremaal.
- Foto: Elo Raspel

- Siiapüügi keeluala Vormsil.
- Foto: Elo Raspel
Muidu mere sügavamates osades elavad siiad kogunevad kudemiseks rannikule lähemale, osad ujuvad koguni jõgedesse. Kudemiseks sobib siiale riimvees kruusane-kivine-liivane põhi ja 5–7-kraadine vesi. Üks siia arvukuse vähenemise põhjusi on eutrofeerumise negatiivne mõju kudepaikadele ja vee kvaliteedile. Sügisel koetud marjast kooruvad vastsed alles poole aasta pärast.
Samal ajal kui kalateadlased siia populatsioone erinevateks vormideks ja liikideks määravad, võib lihtsustatult öelda et meil elab merisiig ja peipsi siig, kes jääajajärgselt Peipsi järve lõksu jäi. Need erinevad omavahel mõnevõrra kehakujult – merisiig on saledam, peipsi siig jässakam, lisaks on neil erinevus lõpuspiide arvus. Merisiiale kehtib alammõõt 35 cm, peipsi siiale aga 40 cm. Peipsi siia kudemispaiku on kõige enam Emajõe suudmes, Meerapalu ja Piirissaare ümbruses.
Teisedki lõhelised, näiteks rääbis, lõhe ja forellid panustavad järglaste saamisse sügiskuudel. Väliselt tunned lõhelised ära selja tagaosas asuva väikese rasvauime järgi. See tunnus aitab siiga eristada sarnasest vimmast!
20. oktoobrist algab kuderahu nii meriforellil kui lõhel. Ka rääbisel on kuderahu, kuid tema püügikeeld kestab pikemalt. Siseveekogudes ei või rääbist püüda 1. augustist 30. juunini, Peipsi järvistus aga 21. augustist 20. juunini (või pärast kaluritele seatud kvoodi täitumist).
Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.
Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mis on ühist Narva, Jägala, Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel? Kõik need on ilusad ja kiire vooluga jõed – seda kindlasti. Vähemalt kaks ühisosa on neil aga veel: kõik mainitud jõed sobivad kudemiseks lõhele ja meriforellile ning neid siirdekalu tohib seal ka püüda. Keskkonnaamet tuletab kõigile meelde, et nimetatud jõgedes on 1. septembrist kuni 19. oktoobrini meriforelli- ja lõhepüük lubatud üksnes kalastuskaardi alusel.
Aasta alguses muudeti Alam-Pedja ja Keeri–Karijärve looduskaitseala ning Vooremaa ja Kääpa maastikukaitsealade kaitse-eeskirju. Muudatused puudutavad eelkõige mootoriga veesõidukite kasutamist.
Sügis on sisuliselt ainus aeg, mil harrastaja saab jõgedes püüda meie kalavete üht hinnatuimat kala – lõhet. Selles loos on kokku võetud olulisemad reeglid, mida jõgedele lõhet ja meriforelli püüdma minnes peab teadma.
Siiatonka rakenduse juures on oluline kasutada pealiinil libisevat tina, sest siig on ettevaatlik kala ning sülitab takistust või vastupanu tundes sööda kohe suust välja. Oluline nipp on ka see, et püügile pandud tonka pealiin ei tohiks olla pingule keritud.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.