Maardu Ahven 2022 võitjaks tuli Denis Žigaldo
XXI Maardu Ahven 2022
Pärast kaheaastast pausi toimus taas jääaluse kalapüügi võistlus Maardu Ahven, korraldajateks jätkuvalt Maardu Linnavalitsus ja Kalastaja. Võistluse peaauhinda, 3,5 hj-list Tohatsu paadimootorit läks püüdma 81 kalastajat, sh kaks 4-aastast tüdrukut.
Järjekorras 21. Maardu Ahven pidi toimuma juba 2020. aastal, kuid siis oli soe talv ning jääd ei tekkinud. 2021. aastal oli jää küll olemas, aga koroonapuhangu ja Terviseameti nõuete tõttu jäi võistlus taas ära. Sel aastal aga läks õnneks – jääd oli piisavalt, väliürituste piirangud kaotati ning üritus sai toimuda. Samaaegselt leidis Maardu järvel aset ka talvine lohesurfi võistlus Winter Surf Worlds WISSA 2022, nii et ühel pool järve püüdsid kalamehed kala, teisel pool aga sõitsid surfarid.
Mehed:
1. Viktoria Masljonova (7 a)  270 g
2. Ardo Soikka (7 a)               245 g
3. Veniamin Antonov (13 a)  120 g
Püügiaega oli kolm tundi, kümnest üheni. Lisaks peaauhinnaks olnud Tohatsu päramootorile anti välja rohkesti muid auhindu.
Suurima kala (210 g ahven) püüdis Denis Žigaldo. Parima maardulase tiitli sai meesteklassis neljandaks tulnud Vladimir Jegorov (1430 g). Väikseima kala püüdis Kurmet Partsioja. Vanima osaleja auhinna sai Boriss Troškin.
Nagu Maardu Ahvenal kombeks, pakuti seegi kord sooja kalasuppi ja tuisutopsi.
Ürituse viis läbi Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask ning võistluse lõppedes pidas tänukõne Maardu linnapea Vladimir Arhipov.

Seotud lood

Lood
  • 21.02.24, 22:40
Maardu Ahven 2024 võitjaks tuli Tarmo Kürsa
Et tuul ja torm kalamehi ei kõiguta, tõestas 17. veebruaril 23. korda toimunud võistlus Maardu Ahven, kuhu tuli kohale 114 kalastajat – 84 meest, 8 naist ja 22 noort.
Lood
  • 18.02.23, 20:40
XXII Maardu Ahven
Maardu Ahven 2023 võitjaks tuli Martin Arm.
Lood
  • 30.10.23, 23:07
2023. aasta Eesti meister sisevete allveepüügis on Andrus Põld
5. augustil toimusid Saadjärvel Eesti Harrastuskalastajate Liidu ja Harpooni klubi korraldamisel 23. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Osales 16 allveekütti.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele