Õngitsemise nautimiseks ei ole vaja hiiglaslikku rahakotti, piisab tagasihoidlikust varustusest ning oluliste taktikaliste nüansside õigesti tegemisest. Selles artiklis jagavad kalatarkust tippõngitsejad Jaan Grents ja Janek Ilves.
Kevadsärg ja -vimb igale rahakotile
  • Foto: Ralf Mae
Märtsis suursaartel alguse saav ning maikuus Peipsisse suubuvates jõgede ääres lõppev siirdesärgede, vimbade ja teibide ränne toob jõgede, ojade ja kraavide kallastele lugematu hulga kalamehi. Kui järgid alltoodud nõuandeid, siis võid olla kindel, et lõpetad püügipäeva üle keskmise saagiga.

Nauditav lihtkäsiõng

„Lihtkäsiõng on minu vaieldamatu lemmik,“ ütleb Kalastajale Jaan Grents, mullune Eesti meister õngitsemises. „See on kõige universaalsem, lihtsam, efektiivsem ja vahetum püügiriist, mis iial loodud, ja selliseks see ka jääb!“
Üldjuhul ei vaja kalamees 7 meetrist pikemat lihtkäsiõnge.
  • Üldjuhul ei vaja kalamees 7 meetrist pikemat lihtkäsiõnge.
  • Foto: Gerthrud Grents
Lihtkäsiõnged on 4, 5, 6, 7 ja vahel ka 8 või rohkemgi meetrit pikad. Kui püüdja soovib piirduda ühe lihtkäsiõngega, siis kui pikk võiks see olla? „Seitsmemeetrine,“ vastab tänavu õngitsemise maailmameistrivõistlustel Eesti koondist esindav Janek Ilves hetkegi mõtlemata. „See on kõige universaalsem pikkus ning võimaldab püüda ka suuremates vooluveekogudes. Lühemaid ritvu on mugav ja mõistlik kasutada siis, kui püük käib lähedalt. Näiteks mõne väikese oja või kraavi ääres on seitsmemeetrise ridvaga tülikas toimetada, seal saab väga hästi hakkama ka neljameetrisega. Pikemaid kui seitsmemeetriseid mina tavakalamehel üldiselt kasutada ei soovitaks. Pikemad ridvad on üsna kallid, Eestis püüdes katab seitsmene ritv peaaegu kõik kalamehe vajadused.“
Ujukite raskustamisel on oluline meeles pidada, et umbes 90% kerel näidatud raskusest võiks asetseda ujuki all pealiinil, näiteks ühe libiseva oliivikujulise tina näol. Ülejäänud kümnendik korgi tasakaalustamiseks vajalikust raskusest võiks aga koosneda kolmest-neljast hajali paigutatud pisikesest tinahaavlikesest, mis põhiraskusest konksu poole minnes üha väiksemaks muutuvad. „Selliselt raskustatud kork on väga tundlik. Kui kala konksu suhu haarab, tunneb ta vähe vastupanu. Kui ujuk on ühe suure tinaga ja alaraskustatud, nii et pool kere on veepinnal, tajub kala sööta haarates takistust ning suure tõenäosusega sülitab konksu suust veel enne, kui kalamees haakida jõuab,“ lisab Ilves.

Konksude maailm

Aga konksu suurus? „Kärbsetõuguga püüdes on sobivaim suurus 12, konks võiks olla lühema säärega,“ vastab Grents. „Kui panna otsa suurem pundar tõuku, siis võib olla ka number 10.“
„Ussiga õngitsejad võiks kasutada pikema säärega konksusid, suurus võiks olla näiteks 8 või isegi 6,“ lisab Janek Ilves. Mehed ütlevad otsekui ühest suust, et nende jaoks on maailmas olemas vaid kaks konksude tootjat. „Owner ja Gamakatsu,“ ütlevad mõlemad, kui neilt kõige paremate konksude tootja nime küsida. „Cobra konksud on tegelikult ka päris head,“ lisab Janek Ilves pärast pisikest pausi.
Kuigi nii Grents kui ka Ilves seovad oma lipsud ise, julgustavad nad harrastajaid ostma valmis seotud lipsukomplekte. Lipsuvaru tasuks säilitada spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud lipsupinalis.

Peibutussööt olgu mullaga pooleks

Kevadisel särje tippajal, kui Saaremaa, Hiiumaa või Peipsi ranniku vooluveekogud on paksult punasilmseid kudema ruttavaid kalu täis, ei oma peibutussööt tähtsust, kala jagub igaühele.
Kui aga kevadist särge on hõredamalt või püüad hoopis vimba, svõib peibutussööda kasutamine õngitsemise tulemuslikkust kümneid kordi parandada.
Jaan Grents ja Janek Ilves panevad südamele, et vooluveekogudes tuleb peibutussööt ilmtingimata segada mullaga vahekorras 1:1. Seejuures võib kasutada nii kalastuspoest ostetud spetsiaalmulda kui ka jõe kaldalt võetut.
Särje- ja eriti vimmapüügil tasub kindlasti kasutada peibutussööta.
  • Särje- ja eriti vimmapüügil tasub kindlasti kasutada peibutussööta.
  • Foto: Gerthrud Grents
Muld on hädavajalik raskus, et sööt voolava vee põhja jõuaks. Mõned söödapallid võivad olla õrnalt, teised tugevamini kokku pressitud. Esimesed hakkavad kala kiiresti püügikohale meelitama, viimased aga toimivad kauem.
Söödad, mille edukat toimivust kevadel on Jaan Grents ja Janek Ilves korduvalt kogenud, on Salmo Vimb ning Sensase Gros Gardons (ehk suur särg). Peibutussööda toimivus suureneb hüppeliselt, kui sellesse segada loomse komponendina peotäis kärbsevastseid või -nukke.

Bologna õnge kasutatakse mittesihipäraselt

Aga miks kolmveerand õngitsejaid kevaditi rulliga teleskoopritvu kasutab, selle asemel et lihtkäsiõngega püüki nautida?
„Sellest mina aru ei saa,“ nendib Janek Ilves. Jaan Grents lisab, et rulliga teleskoopritv ehk Bologna õng on algselt loodud siirdõngitsemiseks suurematel vooluveekogudel. „Itaalia suurtes ja keskmistes jõgedes osutus Bologna õngega püüdmine efektiivseks ning sealt levis see mujale. Selle õngega saab kala otsides korki kaugele allavoolu ujutada ning pikk ritv võimaldab korgi liikumist hästi kontrollida, sööta mängitada ja kala võtu korral mõistagi ka efektiivselt haakida,“ räägib ta. „Eesti kevadistel kalavetel saab aga näha, et Bologna õnge kasutatakse nagu lihtkäsiõnge. See on täiesti ebamõistlik – kalamehed lihtsalt teevad enda elu raskeks.“
Aga millal oleks siis mõistlik Bologna õnge kasutada? „Juhul, kui püüdjal on võimalik ujukit kümmekond või rohkem meetrit allavoolu ujutada,“ vastavad mehed koos. „Näiteks vimba püüdes. Või siis juhul, kui kala asub lihtkäsiõnge ulatusest kaugemal. Sellistel juhtudel on Bologna õng efektiivne ning selle plussid tulevad esile.“
Bologna ritvu erinevatele rahakottidele.
  • Bologna ritvu erinevatele rahakottidele.
Bologna õnge juurde sobivad statsionaarrullid peaksid olema madala pooliga. Sobiv rulli suurus on 2500–3000. Tamiili, konksu, korgi, raskustamise ja konksu osas kehtivad üldjoontes samad reeglid mis lihtkäsiõnge puhul.
Kivi kotti!

Seotud lood

Lood
  • 27.01.25, 12:54
Enamlevinud vead kevadisel särjepüügil: miks osad mehed saavad rohkem kala kui teised?
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Lood
  • 13.03.25, 07:00
Puust ja punaseks: vimma õngitsemine Pärnu jõel
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Lood
  • 24.03.25, 15:00
Kevadine õngitsemine: milline õngeritv valida?
Kevadeti näeb veekogude ääres hästi palju ebaefektiivset õngitsemist, eriti just püügiriista valiku ja komplekteerituse osas. Järgnevalt teemegi juttu õngeritvadest ja sellest, kuidas teha eri oludesse sobivaim valik.
Lood
  • 03.08.21, 10:45
Kui saatan peitub detailides...
Loe, millised on põhilised vead, mida vimma õngitsemisel tehakse
Selles loos kirjutame lahti kevadise eduka vimmapüügi saladused.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.06.26, 18:00
Miks sõidavad Eesti kalamehed puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele