Pliist jigipead, tonkatinad ja ujukiraskused on iga kalamehe kotis või kalastuskastis. Euroopa Liidu uus määrus keelab paljude selliste toodete müügi, kuid olemasolevat varustust võib edasi kasutada. Kaupmeestel tuleb ja ilmselt juba on paras peavalu, sest poodides tuleb üles sättida hoiatussildid ning vaja on muuta kaubavalikut. Selgitame, millised raskused ja landid piirangu alla kuuluvad, millised erandid jäävad ning millal midagi muutuma peab.

Euroopa Liit piirab pliid sisaldavate kalastusraskuste ja -lantide müüki, kuid olemasolevat varustust võivad harrastuskalastajad edasi kasutada. Kuni 50grammiste toodete müügikeeld jõustub 3. detsembril 2029, 50 g kuni 1 kg toodetel 3. detsembril 2031. Kalastuskauplustele lisandub varem hoiatus- ja teavituskohustus ning vajadus selgitada toodete koostist. Erandid jäävad väga väikestele haavlitele ja mõnele vähese pliisisaldusega vasesulamist landile.

Nüüd ametlik: EL piirab pliiraskuste müüki. Mis kalamehe ja kalastuspoe jaoks muutub?
  • Foto: Shutterstock
Eesti Kalastusklubide Liit

Kas vanadega võib edasi püüda?

Olemasolevaid jigipäid, põhjatinasid ja muid pliid sisaldavaid püügivahendeid ei pea uue määruse tõttu kalastuskastist välja tõstma. Piiratakse nende edasist müüki, kuid harrastuskalapüügil kasutamise üldist keeldu ei kehtestata. Seda raskust, mida kauplus ei tohi pärast vastava tähtaja saabumist enam müüa, võib harrastuskalastaja edasi kasutada.
Selline erinevus on määrusesse jäetud teadlikult. Põhjenduses selgitatakse, et eraisikute valduses olevate kalastustarvete kasutamise keeldu oleks väga raske jõustada. Müügipiirangu kaudu peaks pliid sisaldava varustuse kasutamine aja jooksul siiski vähenema: kaotatud või kasutuskõlbmatuks muutunud raskuste asemele ostetakse teistest materjalidest tooteid.
Kaotatud pliiraskus veekogu põhjas.
  • Kaotatud pliiraskus veekogu põhjas.

Millal mis muutub?

3. märts 2027
Pliid sisaldava kalastustraadi ja tahtlikult vabastatavate raskuste müümise piirang. Jaemüüjad peavad kaupluste ning veebipoodides hakkama kasutama hoiatussilte.
3. detsember 2029
Kuni 50-grammiste raskuste ja lantide müümise piirang.
3. detsember 2031
Üle 50-grammiste kuni ühekiloste raskuste ja lantide müümise piirang.
Üldine pliisisalduse lävend on vähemalt üks massiprotsent. Harrastuskalapüügi osas määrus üldist kasutuskeeldu ei kehtesta.

Keelu tähtaeg sõltub raskuse kaalust

Tavapäraste raskuste ja lantide puhul jagab määrus ülemineku kaheks. Kuni 50-grammiste toodete müümise piirang algab 3. detsembril 2029. Üle 50-grammiste, kuid kuni ühekiloste raskuste ja lantide puhul saabub tähtaeg kaks aastat hiljem, 3. detsembril 2031. Üldjuhul puudutab piirang tooteid, mille pliisisaldus on vähemalt üks massiprotsent. Näiteks 10-grammine pliist jigipea kuulub varasemasse, 2029. aastal keelu alla minevasse rühma, 60-grammine pliiraskus hilisemasse. Kiiremini piiratakse pliid sisaldava raskustraadi ja tahtlikult vabastatavate raskuste müüki.
Üks tuntumaid asendajaid on volfram, mida pakenditel kohtab sageli ingliskeelse nimetusega tungsten. Volfram on pliist tihedam, võimaldades teha sama massiga raskuse väiksemana. See sobib olukorda, kus raskust on vaja juurde, kuid rakenduse mõõtmeid ei soovita kasvatada. Puuduseks on kõrgem hind. Terasest, tinast või betoonist raskus vajab sama massi saavutamiseks seevastu rohkem ruumi. Seega ei pruugi sama grammide arvuga asendustoode senises rakenduses samamoodi töötada. Peale kaalu tuleb võrrelda mõõtu, kuju ja kinnitust ning proovida raskust oma püügitingimustes.

Mida teha olemasolevate pliist raskustega?

  • Olemasolevast varustusest ei pea määruse tõttu loobuma. Harrastuslikule kalapüügile üldist kasutuskeeldu ei kehtestata.
  • Kontrolli enne püüki kohalikke nõudeid, eriti välisreisil.
  • Proovi alternatiivseid raskusi. Sama kaal ei taga sama mõõtu ega käitumist.
Ka „pliivaba” ei tähenda automaatselt keskkonnale ohutut. Määruse põhjendustes nimetatakse võimalike asendajatena muu hulgas messingit, betooni, kive, terast, tsinki ja volframit, kuid märgitakse, et ka mõned alternatiivid, eriti messing ja tsink, on keskkonnale kahjulikud.

Miks pliid piiratakse?

Kalapüügil kaotatud raskused ja landid võivad sattuda lindude organismi. Määruse aluseks olnud Euroopa Kemikaaliameti hinnangu järgi võib pliid sisaldavate raskuste ja lantide allaneelamine põhjustada mürgistuse ning sageli ka looma surma. Piirang peaks 20 aasta jooksul vältima ligikaudu 48 300 tonni plii sattumise keskkonda.
Kõiki määruse põhjendustes esitatud suuri numbreid ei saa siiski kalapüügi arvele kirjutada. Ettevalmistav töö uuris nii kalastustarbeid kui ka jahipidamisel ja sportlaskmisel kasutatavat laskemoona. Pliikogused ja mõjuhinnangud esinevad dokumendis kohati koos, kuigi piirangud võetakse vastu eraldi määrustega. Inimtervise puhul tuuakse ühe ohuna välja pliist raskuste ja pliid sisaldavate lantide kodune valmistamine.

Seotud lood

Lood
  • 10.11.26, 15:00
Läänemerre jääb igal aastal 21 miljonit lanti ja ligi 100 000 km nööri
Lant jääb põhja kinni, nöör katkeb ja otsa läheb uus lant. Lisaks lantidele jääb merre ka konkse, raskuseid ja lühemaid või pikemaid liinijuppe. Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM proovis kokku võtta, kui palju varustust siinsed harrastuspüüdjad hinnanguliselt kaotavad ning milliseid probleeme see veekogudes põhjustab.
Lood
  • 29.10.26, 14:30
15 nippi, kuidas saada lanti togiv ahven võtma
Ridvaotsast käib läbi löök või isegi mitu, kuid haakimise järel tuleb veest välja järjekordne sabata jigi. Ahvenad on leitud ja nad tunnevad landi vastu ka huvi, ent võtt on tujutsev, äraminekuid on palju ning korralikult jäävad otsa jäävad vähesed võtjad. Hilissügisel võib niisugusele togimisele kuluda suur osa niigi lühikesest püügipäevast. Siin on sulle 15 nippi, mida enne järgmise kummilandi ohverdamist proovida tasub.
Lood
  • 23.10.26, 07:00
„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.
Lood
  • 05.11.26, 14:30
Ahven kivide ja rohtude vahel: kuidas jigitada nii, et lant vähem kinni jääks?
Kivine kaldarant või tihedad veetaimede puhmad on head ahvenakohad, kuid jigiga püüdes kipub lant seal alatasa kinni jääma. Kui tõstad selle liiga vara kõrgemale, jääb parim püügiala suure tõenäosusega läbi püüdmata. Tuntud Saksa ahvenapüüdja Johannes Dietel soovitab elegantset ja lihtsat lahendust: tõsta lant põhjast vaid veidi kõrgemale ning jätka aeglast kerimist ja anna landile mäng pisikeste ridvatipu võngetega. Nii saad ahvenat püüda otse varjepaiga kohal.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele