Kivine kaldarant või tihedad veetaimede puhmad on head ahvenakohad, kuid jigiga püüdes kipub lant seal alatasa kinni jääma. Kui tõstad selle liiga vara kõrgemale, jääb parim püügiala suure tõenäosusega läbi püüdmata. Tuntud Saksa ahvenapüüdja Johannes Dietel soovitab elegantset ja lihtsat lahendust: tõsta lant põhjast vaid veidi kõrgemale ning jätka aeglast kerimist ja anna landile mäng pisikeste ridvatipu võngetega. Nii saad ahvenat püüda otse varjepaiga kohal.

Johannes Dietel soovitab ahvenat kivide ja veetaimede kohal püüda nii, et jigipea ei puudutaks põhja: lant tuleb hoida napilt takistuste kohal, kerida aeglaselt ja anda ridvatipuga õrna mängu. Nii saab läbi püüda parimad varjepaigad ilma pidevate kinnijäämisteta. Dietel kasutas selleks kerget, 1–5 grammi jigipead ja mudilaimitatsiooni ning rõhutas, et võtud võivad olla väga märkamatud, mistõttu on eriti tähtis terav konks.

Saksamaa üks tuntumaid ahvenapüügispetsialiste Johannes Dietel jagab õpetust, kuidas ahvenat edukaltpõhja kohalt püüda, nii et rakendus kinni ei jääks.
  • Saksamaa üks tuntumaid ahvenapüügispetsialiste Johannes Dietel jagab õpetust, kuidas ahvenat edukaltpõhja kohalt püüda, nii et rakendus kinni ei jääks.
  • Foto: blinker.de
Saksamaa tuntud kalastusfoorumi Barsch-Alarm (eesti k Ahvenahoiatus) eestvedaja Johannes Dietel katsetas seda võtet ühel jõel, mille kaldad olid jõevoolu vastu kindlustatud suurte kividega. Kivid pakkusid ahvenatele häid varjepaiku, kuid nende vahele vajunud jigipea jäi tihti kinni.
Dietel oli parajasti vaimustunud mid strolling’ust ehk landi aeglasest, väikeste ridvatipuliigutustega mängitamisest keskvees. Sellest sündis mõte kasutada samalaadset võtet ka sügavamal, põhjakivide kohal: hoida peibutist põhjast napilt kõrgemal ning juhtida see kalani, et ahven jõuaks seda haarata veel vahetult enne kallast.
Loe lisaks
Huvitav uus silikoonpeibutis ahvenale: mid-strolling
  • 22.07.26, 06:45
Huvitav uus silikoonpeibutis ahvenale: mid-strolling

Muuda mängu enne paidupaigani jõudmist

Kiviste põhjastruktuuride kohal on lihtne sattuda kahe halva valiku vahele. Kui lased jigil kivide vahele vajuda, jääb see kinni. Kui kerid landi takistuste kartuses kiiresti välja, jätad läbi püüdmata kohad, kus ahven võib parajasti saaki varitseda. Dieteli lahendus tähendab aga sisuliselt seda, et ühe heite jooksul kasutab ta kaht mängitamisviisi.

Jigipea peab lubama aeglaselt püüda

Tavalisel jigipüügil valitakse raskuspea sügavuse, voolu, tuule ja vajaliku heitekauguse järgi. Kivide või taimestiku kohal aeglaselt püüdes hakkab aga liigne raskus segama. Raske jigipea vajub kiiresti alla. Selle takistuste kohal hoidmiseks tuleb kerida tempokamalt ning nii ei saa lanti aeglaselt serveerida.
Seetõttu soovitab Dietel kasutada nii kerget jigipead kui võimalik, kuid nii rasket kui vajalik. Tema kirjeldatud püükidel jäid sobivad raskused olenevalt sügavusest ja voolust vahemikku 1–5 grammi.
Lant 
Raskuspea 
Konksu suurus 
7 cm1,5–3,5 g3 või 4
8,5 cm2,5–5 g2 kuni 1/0

Võtt ei pruugi olla terav löök

Tavalise jigipüügi puhul ootab püüdja sageli selget toksu. Aeglaselt kivide või taimede kohal ujuvat lanti haarates võib ahven rünnata märkamatult. Kerid, annad ridvatipuga väikeseid nõkse ning ühel hetkel lihtsalt tunned, et kala on otsas. Selget lööki ei pruugigi tulla.
Seepärast rõhutab Dietel terava konksu tähtsust: konks peab hästi haakuma ka siis, kui püüdja ei tunne hetke, mil teha haakelöök. Kui ahven konksu otsast pääseb, ei tasu lanti kohe välja kerida, vaid mängitamist jätkata. Ahvenad liiguvad sageli parves ning pääsenud kala järel võib lanti haarata järgmine.
Dieteli sõnul sobib bottom-strollingut teha kerge spinninguga, mille testi ülempiir on 10–15 grammi, ning väikese rulliga.

Seotud lood

Lood
  • 22.07.26, 06:45
Huvitav uus silikoonpeibutis ahvenale: mid-strolling
Jaapanlased, kes on teadagi kalapüügivarustuse ja -tehnikate osas erakordselt innovaatilised, on leiutanud ühe peibutise ja püügitaktika, mis võiks päris hästi sobida ka meie vetesse.
Lood
  • 16.07.26, 16:45
Kõige kallim viga maksab vaid sente: milliseid landilõkse usaldavad Euroopa kogenud spinningupüüdjad?
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Lood
  • 12.08.26, 07:45
Mõned kalad jutti ja siis jäi vaikseks: mis ahvenaparves muutus?
Ahvenaparv on leitud ja esimesed visked on resultatiivsed. Üks kala tuleb, siis teine ja kolmas ning mõne minutiga on paadis kenake ports ahvenaid. Nägu on naerul ja adrenallin laes. Siis lõpeb kõik sama järsku, nagu algas.
Lood
  • 29.07.26, 07:00
Kas fluorosüsinik on kala jaoks tõesti nähtamatu? Eraldame faktid kalamehejuttudest
Kui veel 15-20 aastat tagasi kasutasid fluorosüsinikust lipsu peamiselt jõeforelli- või kohapüüdjad, siis täna on see vaat et iga spinningumehe varustuses. Reklaamides ja kalastuspoodides lubatakse sellele peaaegu imelisi omadusi. Aga kuidas nende asjadega päriselt on?
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.26, 16:27
Kalastusvarustus kaasa ja linnast välja: mida pakub uus Kia Seltos?
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele