Kalastaja Kalaradar nr 19: kuidas väikese jõe suured ahvenad kätte saada?
Kust leida sügisel üles väiksemate jõgede suured ahvenad ning kuidas nad kerge varustusega kinni püüda? Kalastaja Kalaradari podcasti 19. saates otsivad neile küsimustele vastuseid saatejuht Rain Erala, Kalastaja toimetaja Ralf Mae ja vastutav väljaandja Rain Väät.
Kalastaja toimetaja Ralf Mae (paremal), Kalaradari saatejuht Rain Erala (keskel) ning Kalastaja väljaandja Rain Väät.
Foto: Kalastaja.ee
Juttu tuleb sellest, millal sügisene ahvenapüük päriselt hoo sisse saab ja millal parim püügiaeg kätte jõuab. Saates selgub, miks ei tasu ahvenat otsida jõe kõige sügavamast august ning kuidas kala võib olla vaid meetri kaugusel kaldast.
Räägitakse ka sobivast ridvast, rullist ja nöörist. Kuulaja saab teada, miks tasub võtta jõele kaasa eri raskusega jigipäid ja tšeburaška-raskusi ning kuidas tugevas voolus või risusel põhjal sobivaid püügivõtteid kasutada. Kõneldakse passiivsetest silikoonlantidest, väristamisest, kerimise ja pauside ühendamisest ning sellest, miks alati pole vaja päris põhjast püüda. Proovitakse leida vastuseid küsimusele, mida teha siis, kui ahven toksib lanti, kuid otsa ei jää? Millal muuta mängu, raskust, landi suurust, kuju või värvi? Ja millal käega lüüa ning teise kohta minna?
Volga on tohutu jõgi, mille eri lõigud üksteisest märgatavalt erinevad. Sel suvel avanes mul võimalus seal kala püüda ning proovida nii fiidrit, spinningut kui kvokiga sägapüüki. Iga korraga lisandus uusi kogemusi ning kõik see aitas tundmatut jõge paremini mõista. Kõige olulisem õppetund oli aga ootamatult lihtne: sedavõrd suurel veekogul tasub juba enne püügile minekut võimalikult palju infot koguda.
Norman Üpraus ja Tõnu Väät selgitavad, kuidas Pärnu jõel live-anduriga kala leida, lant koha liikumisteele saata ning nähtud reaktsiooni järgi püügivõtteid muuta.
Oktoobris-novembris ja vahel detsembriski naudib Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Laur Tammeorg, kui ilm vähegi lubab, täiel rinnal ahvenapüüki. Tööalaselt peamiselt Peipsi järvistu töönduskalade uurimisega tegelev ning peagi sealsete kohakalade teemal doktoritööd kirjutama hakkav mees on väljaspool tööposti kirglik, ja mis seal salata, osav ahvenakütt. Tammeorg räägib Kalastajale, kuidas täpselt tema hilissügisel triibusid jahib.
Meriforellilantide valmistaja Sven Laanet selgitab, kuidas valida sügisel püügivett ja lanti, miks võib heas kohas kala rahulikult oodata ning milliseid vigu ta ise oma esimese 40 nulliringi jooksul tegi.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.