Eesti Kalastusklubide Liit astus Euroopa Harrastuskalastajate Liidu liikmeks
Euroopa Harrastuskalastajate Liidu (EAA) üldkoosolek võttis 13. septembril Eesti Kalastusklubide Liidu oma liikmeks. Eesti Kalastusklubide Liidu (EKL) tegevjuht Tarmo Erlich ütles sündmust Kalastajale kommenteerides, et Eesti harrastuskalastajad ei ole kunagi varem olnud nii hästi esindatud.
Ajalooline hetk: Eesti Kalastusklubide Liidu tegevjuht Tarmo Erlich ja Euroopa Harrastuskalastajate Liidu (EAA) president Mark Owen tähistavad Eesti saamist EAA täisliikmeks.
Foto: Tarmo Erlich
Eesti Kalastusklubide Liit
„Üheks suureks plussiks on, et EAA erinevad komisjonid ja nõukojad esindavad harrastuskalastajaid sellises olulises kohas nagu Läänemere Kalandusnõukogu, mis teeb soovitusi otse Euroopa komisjonile. Ka meie saame nüüd teha ettepanekuid otse, ilma Regionaal- ja põllumajandusministeeriumita, ning kujundada piiranguid ja arenguid nii, nagu meile, kalastajatele, õige tundub. Kui seni olime vaatlejad, siis nüüd on meil olemas reaalne hääl, et teha ettepanekuid või võidelda ilmselgete ülereguleerimiste vms jaburuste vastu,“ rääkis EKLi tegevjuht Tarmo Erlich Kalastajale.
Eesti Kalastusklubide Liit võeti 2026. aasta 13. septembril Euroopa Harrastuskalastajate Liidu liikmeks. Fotol on vastuvõtmise juures viibinud (vasakult paremale) Bob Seward (Iirimaa kalastusorganisatsiooni tegevjuht), Tarmo Erlich (Eesti Kalastusklubide Liidu tegevjuht), Mark Owen (EAA president), Richard Alexandre (Prantsusmaa Kalastusföderatsiooni president), Martin McEnroe (Iirimaa kalastusorganisatsiooni President).
Foto: Tarmo Erlich
Ta lisas, et EAA teeb ka väga aktiivset lobitööd Euroopa Parlamendis. „Usun, et nüüd on meil ka lihtsam saada Euroopast meile vajalikke, siinsetesse püügioludesse sobivaid erisusi,“ lisas Erlich. „Paljud naabrid on avaldanud soovi teha rahvusvahelist koostööd ka kalastusklubide tasandil. Näiteks oleme rääkinud Soome ja Rootsi kolleegidega, et aidata meie noori sinna kalastuslaagritesse ja vastupidi. Et EAA-sse kuulub palju Läänemereriike, aitab see meil paremini võidelda ka invasiivsete ja nuhtlusliikidega. Väga suur probleem on kormoranid ja hülged, nendega tegelemine on olnud laual absoluutselt igal kokkusaamisel. Viimasel ajal on päevakorda tõusnud ka koprad, sest nende tegevus on hakanud Lääne-Euroopas probleeme tekitama.”
Live-andur võib kala küll üles leida, kuid püük jääb vaevaliseks, kui lant kaob müra sisse või paistavad sihtmärgid ekraanil liiga väikesena. Sobivat tulemust ei anna kellegi teise seadmest kopeeritud arvud, sest pilt muutub koos veesügavuse, vaatekauguse ja püügitingimustega. Kindel seadistamisjärjekord aitab jõuda kiiremini tulemuseni, millelt on landi liikumist ja kala reaktsiooni lihtne jälgida.
Värske inventuuri järgi põhjustavad kormoranid 26 Euroopa riigis kalavarudele aastas ligi 672 miljoni euro suuruse kahju. Eesti on 44,2 miljoni euroga Euroopas suuruselt viies kormoranikahju saaja.
Landimeister ja legendaarne kalamees Eduard Teras püüdis oma esimese lõhe 1990. aastatel. Kirjutame ses artiklis detailselt vanameistri kolme aastakümne pikkusest kalade kuninga püüdmise kogemusest Eesti jõgedel.
Uus, kuni 46 aasta pikkustele andmeridadele toetuv uuring näitab, et Läänemere kõigis uuritud sektorites on muutunud planktoni, põhjaloomade, kalade ja mereimetajate omavaheline tasakaal. Osa muutustest püsib ka pärast neid algselt põhjustanud surve vähenemist.
Autojuhi jaoks peab hea linnamaastur suutma enamat kui lihtsalt äge välja näha. See peab olema piisavalt kompaktne, et linnatänavatel manööverdada, hea stabiilsusega lumistel ja libedatel teedel, ruumikas pere igapäevaeluks ning piisavalt kaasaegne, et muuta iga sõit mugavamaks.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.