C&R-püügi vead, mis võivad kala hukka saata

26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?

Viimastel aastatel on kalastajate seas kiiresti populaarsust kogunud tehnoloogia, mida veel hiljuti peeti pigem ulmevaldkonda kuuluvaks. Live-sonarid ehk kaasaegsed kajaloodid, mis võimaldavad näha kalu reaalajas ning jälgida nende liikumist ja reaktsioone erinevatele peibutistele. See on muutnud kalapüügi olemust viisil, mida alles hakatakse mõistma. Ka teadlaste seas on sel teemal vastandlikke uuringutulemusi, mis on käivitanud nõudluse uute ja hästi läbimõtestatud uuringute järele.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased uurisid aastatel 2023–2025, kuidas mõjutaks Eesti rannikumerre planeeritavate avamere tuuleparkide töömüra meie pelaagilisi merekalu, eeskätt räime.

Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.