26. aprillil möödus 40 aastat Tšernobõli tuumakatastroofist. Radioaktiivse kiirguse mõjudest elusloodusele on liikvel igasuguseid lugusid ja legende, muuhulgas räägitakse hullusti muteerunud ja uskumatult suureks kasvanud kaladest (nt sägadest), kes elavad Tšernobõli elektrijaama jahutamiseks kasutatud ning õnnetuse käigus hullusti saastunud vees. Kui palju sellistel juttudel tõepõhja all on? Kui palju radioaktiivne kiirgus üldse kalu mõjutab ja millised need mõjud on?

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • millised lood räägivad Tšernobõli veekogude mutantkaladest;
  • kuidas mõjutab radioaktiivne kiirgus Tšernobõli kalade elukäiku;
Säga Tšernobõli tuumaelektrijaama jahutuskanalis.

Seotud lood

Lood
  • 03.03.26, 07:15
Lugeja küsib: miks võetakse spinningupüügi tiitlivõistlustel püütud kalade pikkus ruutu?
Lugeja küsimusele vastab Eesti Spinninguspordi Liidu juht Ivo Sööt.
Lood
  • 25.02.26, 06:45
Lugeja küsib: miks nõuavad Transpordiameti inspektorid Emajõel kalameestelt paadis magnetkompassi olemasolu?
Lugeja küsimusele vastab Transpordiameti väikelaevade üksuse juhataja Rait Prits.
Lood
  • 22.12.25, 07:00
Lugeja küsib: kas Pärnu koha- ja ahvenapüüdjad võivad levitada vähikatku?
Lugeja küsimusele vastab Eesti Maaülikooli vähiuurija Margo Hurt.
Lood
  • 15.12.25, 06:45
Lugeja küsib: kas kalale kasvavad kaotatud soomuste asemele uued?
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.06.26, 18:00
Miks sõidavad Eesti kalamehed puhkama Saimaa järvistule?
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele