Kui asud kalastuskaarti taotlema, arvesta sellega, et osades veekogudes on vähipüük keelatud, osades aga kehtib kalastuskaartide piirarv (vt allpool). Vähivarude tagamiseks saab üks inimene piirarvudega veekogudele ja Saaremaale osta ainult ühe kalastuskaardi. Enamikes veekogudes on kalastuskaartide arv siiski piiramata.
Enne püügile minekut õpi eristama signaalvähki, ogapõskset vähki, kitsasõralist vähki ja marmorvähki. Need võõrliigid on kohalikule jõevähile surmava vähikatku kandjad. Kui tekib kahtlus, et veekogus on mõni nimetatud võõrliik, saada selle kohta info [email protected]. Võimalusel lisa asukoht ja kahtlusaluse vähi fotod.
Pane tähele!
• Jõevähi püük on lubatud 1.–31. augustini ainult vähinata ja -mõrraga.
• Kalastuskaart kehtib 24 tundi.
• Ühe kalastuskaardi alusel võib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki.
• Piirarvuga veekogudele ja Saaremaale saab üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi.
• Enne ostmist veendu, et oled valinud õige veekogu, kuupäeva ja kellaaja – kalastuskaarti hiljem tühistada ei saa.
• Vähipüügiks kasutatavad natad ja mõrrad tuleb tähistada püüdja isikukoodiga, nii on need seostatavad kalastuskaardi omanikuga. Vähimõrra juures peaks olema vähemalt 10 cm läbimõõduga poi. Selleks sobib näiteks suurem tühi plastikpudel, millele saab isikukoodi peale kirjutada.
• Vähikatku leviku vältimiseks on oluline püügivahendid ja kasutatud varustus pärast püüki desinfitseerida.
• Mitmel pool on vähipüük võõrvähkide ja vähihaiguse leviku tõttu aastaringselt keelatud.
Rohkem infot nii vähipüügi, püügipiirangute kui keelualade kohta leiad siit.
Limiidiga veekogud
Väljavõte regionaal- ja põllumajandusministri määrusest „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“:
§ 15. Vähipüügivõimalused
(1) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud vahetult Keskkonnaametist taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud lõike 2 punktides 7−18 nimetatud veekogudes – 2;
2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 1;
3) Pühajärvel Valga maakonnas – 1.
(2) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud elektroonilise kanali kaudu taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–18 nimetatud veekogudes –238;
2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 79;
3) Pärnu jõel Järva maakonnas – 40;
4) Reopalu jõel Järva maakonnas – 40;
5) Väinjärvel Järva maakonnas – 20;
6) Võhandu jõel Põlva maakonnas – 40;
7) Möldri jõel (Kiruma peakraav) Saare maakonnas – 40;
8) Kärla jõel Saare maakonnas – 40;
9) Leisi jõel Saare maakonnas – 40;
10) Lõve jõel Saare maakonnas – 40;
11) Oju jõel (Oju peakraav) Saare maakonnas – 40;
12) Punabe jõel Saare maakonnas – 40;
13) Tirtsi jõel Saare maakonnas – 40;
14) Vesiku jõel (Vesiku oja) Saare maakonnas – 40;
15) Võlupe jõel Saare maakonnas – 40;
16) Põduste jõel Saare maakonnas – 20;
17) Laugi jõel (Laugi peakraav) Saare maakonnas – 20;
18) Tõre peakraavis (Tõre jõgi) Saare maakonnas – 20;
19) Aheru järvel Valga maakonnas – 40;
20) Pühajärvel Valga maakonnas – 79;
21) Väike-Emajõel Valga maakonnas – 40;
22) Verijärvel Võru maakonnas – 40.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonnas või veekogus püügi korral antakse kalastuskaarte piirarvuta, arvestades püügipiiranguid.
Rohkem infot leiad siit.
Seotud lood
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
Augustikuine vähipüük on mõnus seltskondlik ettevõtmine, kus löövad reeglina meelsasti kaasa ka lapsed. Selles loos käime üle asjad, mida üks vähipüüdja teada võiks ning püügile minnes arvestama peaks. Kui tahad limiidi korralike vähke täis püüda, loe edasi.
Siin alanud vähipüügiloo teises osas võtame ette püügi praktilised momendid – kuidas ära tunda head vähikohta, millised ettevalmistavad tegevused tulevad püügi ajal kasuks, kuhu ja kuidas püünised panna ja kuidas vähke nii keeta, et tulemus võimalikult hõrk jääks.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Keskkonnaameti ning Keskkonnaministeeriumi ametnikud.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele