August on vähikuu: võtame püügi pulkadeks lahti, I osa
Seotud lood
Siin alanud vähipüügiloo teises osas võtame ette püügi praktilised momendid – kuidas ära tunda head vähikohta, millised ettevalmistavad tegevused tulevad püügi ajal kasuks, kuhu ja kuidas püünised panna ja kuidas vähke nii keeta, et tulemus võimalikult hõrk jääks.
Eesti Maaülikooli vähiuurija, Võrumaalt pärit Margo Hurt (50) on kala püüdnud lapsest saadik. Ta ütleb enda kohta, et on täiesti tavaline kalamees, mitte mingi professionaal, kel on iga kala jaoks oma lant ja ritv.
Kuidas läheb kodumaistel vähkidel ning kuidas nad sisserändajatega hakkama saavad?
“Tänapäeval on kalapüügist teatud mõttes spordiala saanud. Aga tookord me ei teadnud ega tulnud selle pealegi, et kalapüük võiks sport olla,” meenutas kunstnik Ants Viidalepp. Tema mälestused Kuma raadiole pani aastate eest kirja Tiiu Saarist.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele