Latikate pulmapidu toimub mitmes rühmas
Lehekuu keskpaiku hakkab kudema üks meie sisevete tähtsamaid ja tuntumaid kalu – latikas (lad Abramis brama).
Seotud lood
Kevadeti ja sügiseti võib Emajõe ääres kohata kalamehi, kes püüavad rakendusega, mida kutsutakse punniõngeks. Tegelikult ei ole tegu millegi muu kui tavalise põhjaõnge e tonkaga, millele on lisatud libisev kork ehk punn. Kuid siin on nüansse, mis peavad paigas olema, et püüki oleks võimalik nautida.
Tartlane Tõnu Lehtsaar on mees, kelle suitsutatud latikad on nii maitsvad, et viivad keele alla. Kalastaja palus tal oma kogemusi lugejatega jagada.
Värske Eesti Maaülikooli aruanne näitab, et 2025. aasta oli Võrtsjärvel hea. Järvest püüti kokku 270,9 tonni kala, mis oli viimase 15 aasta kõrgeim kogusaak. Eriti paistsid silma koha ja latikas. Järve haugipopulatsioon näitab küll paranemise märke, kuid teadlased on ses suhtes ettevaatlikud.
Kui kalamehed räägivad hiliskevadisel ajal Emajõe uskumatutest latikasaakidest, võib olla 99% kindel, et kirjeldatavad sündmused leidsid aset just Vorbuse kandis.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele