Võrtsjärve värske ülevaade: tugev koha, võimas latikas, habras haug

Kalavarudest rääkides armastatakse kasutada üht suurt ja mugavat seletust. Kord süüdistatakse kormorane, kord ebasobivat ilma, siis hülgeid või kalureid ning vahelduseks ka ametnikke. Tegelik pilt, mis vaatab vastu Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2025. aasta rannikumere kalade uuringust, on väga ebamugav.

Selles loos süveneme kodumaal võrdlemisi vähetuntud tail spinner tüüpi lantidega ahvenapüügi peensustesse.

Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?

Pärnakas Norman Üprausil sai kõrini sellest, et püügi ajal landid paadis vedelesid. Ta võttis kätte ja modelleeris paadipardasse kinnitatava landihoidja.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.