Ahvenale alammõõt 21 cm ja kotilimiit 10 kg
Regionaal- ja põllumajandusminister Johannes Hendrik Terras allkirjastas täna määruse, millega kehtestatakse Pärnu jõe ahvenale alammõõt ja vähendatakse nn kotilimiiti.
2026. aasta 1. juulist alates võib Pärnu jõest püüda kuni 10 kg ahvenat, ahvena alammõõt on 21 cm.
  • 2026. aasta 1. juulist alates võib Pärnu jõest püüda kuni 10 kg ahvenat, ahvena alammõõt on 21 cm.
  • Foto: Rain Väät
Määruse jõustumiseks on vaja, et see avaldatakse Riigi Teatajas. See peaks juhtuma lähipäevil. Kalastajale teadaolevalt on püügipiirangute eesmärk Pärnu lahe ja jõe ahvena- ja kohavaru madalseisust väljatoomine. Detailsema info saame määrusest, kui see avaldatakse, kuid praegu on teada järgmist:
  • Ahvena nn kotilimiit langetatakse 15 kg pealt 10 kg peale merel Pärnu maakonnas ja Pärnu jões Reiu suudmeni ja Sauga jões Sauga sillani; muudatus jõustub 1. juulist;
  • Ahvenale seatakse sarnaselt merega 21 cm alammõõt, mis kehtib Pärnu jões Reiu suudmeni ja Sauga jões Sauga sillani; muudatus jõustub 1. juulist;
  • Koha keeluaega merel pikendatakse 2 nädala võrra, koha püük merel saab olema keelatud ajavahemikus 1.05-15.07;
  • Koha keeluaega Pärnu jõel pikendatakse samuti ajavahemikuni 1.05-15.07 (praegu on 05.05-10.06), piirang kehtib Pärnu jõel kuni Reiu suudmeni ja Sauga jõel kuni Sauga sillani nii, et uus keeld langeks mere omaga kokku;
  • Laiendatakse nn 3 koha limiidi piiranguala – praegu on 3 koha limiit Pärnu jõel, aga muudatusega laiendatakse seda ka Sauga jõele kuni Sauga sillani; piirang jõustub 1. juulist.

Seotud lood

Lood
  • 21.04.26, 13:30
2025. aasta kalandustegu on kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine
2025. aasta kalandusteo tiitli nii žürii kui rahvahääletuse kategoorias pälvis kormoranide ohjamise ja heidutamise lubamine kisklussurve vähendamiseks kalavarudele. Mõlemas arvestuses oli võitja edumaa teiseks tulnud kalandusteo ees veenev.
Lood
  • 20.04.26, 15:00
Praktilisi tarkusi kevadise siirdekala püügil: rakenduse voolus pidurdamine suurendab võttude arvu hüppeliselt
Kalastusblogija Rain Erala annab soovitusi, kuidas olla kevadisel siirdekala püügil efektiivsem ning vältida sageli esinevaid vigu.
Lood
  • 19.04.26, 14:30
Turb – ettevaatlik kala, kes õpib vigadest ja mõistab vältida õngekonksu
Jõe pinnal virvendab valgus, kuid sügavamal liigub ettevaatlikult kala, keda naljalt petta ei õnnestu. Kuigi turb ei oma töönduslikku tähtsust ega hiilga ka oma kõrgete maitseomaduste poolest, on ta igati hinnatav sportliku kalapüügi objekt, sest turvapüük on kõike muud kui igav tegevus. Lähem pilk sellele liigile avab põneva maailma, kus kohtuvad ettevaatlikkus, kohanemine ja kiskjalik nutikus.
Lood
  • 16.04.26, 14:30
Kalapüügi uus ajastu: kas live-sonar muudab paradigmat?
Kas live-sonar muudab püügi liigagi edukaks?
Viimastel aastatel on kalastajate seas kiiresti populaarsust kogunud tehnoloogia, mida veel hiljuti peeti pigem ulmevaldkonda kuuluvaks. Live-sonarid ehk kaasaegsed kajaloodid, mis võimaldavad näha kalu reaalajas ning jälgida nende liikumist ja reaktsioone erinevatele peibutistele. See on muutnud kalapüügi olemust viisil, mida alles hakatakse mõistma. Ka teadlaste seas on sel teemal vastandlikke uuringutulemusi, mis on käivitanud nõudluse uute ja hästi läbimõtestatud uuringute järele.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele