Jõe pinnal virvendab valgus, kuid sügavamal liigub ettevaatlikult kala, keda naljalt petta ei õnnestu. Kuigi turb ei oma töönduslikku tähtsust ega hiilga ka oma kõrgete maitseomaduste poolest, on ta igati hinnatav sportliku kalapüügi objekt, sest turvapüük on kõike muud kui igav tegevus. Lähem pilk sellele liigile avab põneva maailma, kus kohtuvad ettevaatlikkus, kohanemine ja kiskjalik nutikus.
Turb – ettevaatlik kala, kes õpib vigadest ja mõistab vältida õngekonksu

Seotud lood

Lood
  • 20.05.25, 15:15
Kevadine turvapüük on põnev ja elamusterohke
Turb on kalamehele igati vääriline vastane, lisaks nõuab tema tabamine ka veidi eelteadmisi ja tööd. Konksu otsas ei jää turva vastupanu alla forellile ja juba üle kilose kala väsitamine pakub püüdjale korraliku elamuse. Suuremad kalad, mis püüki tulevad, võivad olla paarikilosed. Parim aeg turvapüügiks on kevad ja varasuvi.
Lood
  • 09.06.25, 14:45
Söödavaria: tirtsud – ja turb tuleb!
Kui suveõhtutel hakkavad rohu sees siristama rohutirtsud, on see märk sellest, et on aeg hakata mõtlema turvapüügile.
Lood
  • 27.05.25, 15:15
Kevadine turvapüük lendõngega on puhas lustimine
Turb on kala, mida meie kalamehed püüavad valdavalt käsiõnge, tonka ja spinninguga. Ent asjaolu, et varasuvel hakkab turb aktiivselt toituma ka vee pinnakihtidest ja pinnalt ning konksu otsa jäänuna avaldab püüdjale visa ja jõulist vastupanu, teeb turvast põneva püügiobjekti ka lendõngitsejatele. Kalastaja uuris, mida on lendõngitsejale turvapüügi mõistes pakkuda Lõuna-Eesti jõgedel.
Lood
  • 30.04.25, 07:00
Kevadel kasuta turvapüügiks mullujukiga rakendust
Turb on põnev, ent ettevaatlik püügikala ning suuremate isendite tabamine tavalise tonka või käsiõngega ei ole üldjuhul kuigi lihtne. Siiski on aastas üks periood, mil ka suured turvad on üsna lihtsa vaevaga püütavad. See aeg on mais, siis kasutatakse turvapüügiks spetsiaalset ilma tinata ujukirakendust. Tegemist on ühe lihtsama rakendusskeemiga, millega on üldse võimalik kala püüda, samal ajal on see kevadisel ajal ülimalt efektiivne.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele