2025. aastal tehtud uuringud näitasid, et Võrtsjärve võib endiselt pidada kohakalade paradiisiks. Kutselised kalurid püüdsid järvest kokku 128,3 tonni koha, mis on olemasolevate andmete põhjal suurim aastane saak järve ajaloos.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • milline rekordiline muutus toimus Võrtsjärve kohapopulatsiooniga 2025. aastal;
  • kuidas mõjutas PERK-süsteemi rakendamine püügiandmete täpsust;
2025. aasta 16. juunil püüdis tartlane Imre Ossul Võrtsjärvest ühe viimaste aastate suurima koha. 94 cm pikk hiiglane kaalus 9,7 kg.

Seotud lood

Lood
  • 25.07.25, 06:30
Võrtsjärve kohapüügi saladused
Mis nippe kohaparadiisis püüdes kasutada?
Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?
Lood
  • 18.03.26, 14:48
Pärnu jõe alamjooksu legendaarsed püügikohad
Kaart koos püügikirjelduste, sügavuste ja kaladega
Pärnu jõe alamjooks on muutumas aina populaarsemaks püügipaigaks. Seda nii avavee- kui ka jääpüügi vaatenurgast. Kui sa jõe alamjooksu hästi ei tunne, kuid soovid seal kalaõnne katsuda, siis annab see tutvustav artikkel sulle hulga kasulikku infot.
Lood
  • 13.03.26, 06:45
Chatterbait võib olla imelant, mis päästab päeva
Kahekordne maailmameister räägib meie rannikumerre hästi sobivast landist
Vesi on madal ja tihedalt veetaimi täis ning pisut hägune? Ning otsekui kalamehe narrimiseks peidavad end selles kohas ilusad ahvenad ja haugid? Üks võimalus kalad peiduurkast välja meelitada on kasutada chatterbaite.
Lood
  • 01.07.22, 12:28
Paadist kohapüük Suur-Emajõel
Kohapüügi keeluaja lõpp toob Emajõele spinningumeeste armaada ning paadiliiklus jõel kasvab märkimisväärselt. Seekord vaatlemegi Emajõe kohapüügi teemat läbi paadimehe silmade – kuidas valida kõige sobivam varustus, kuhu paat ankrusse panna, milline on parim taktika aukude läbipüüdmiseks jne.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele