Turb on kala, mida meie kalamehed püüavad valdavalt käsiõnge, tonka ja spinninguga. Ent asjaolu, et varasuvel hakkab turb aktiivselt toituma ka vee pinnakihtidest ja pinnalt ning konksu otsa jäänuna avaldab püüdjale visa ja jõulist vastupanu, teeb turvast põneva püügiobjekti ka lendõngitsejatele. Kalastaja uuris, mida on lendõngitsejale turvapüügi mõistes pakkuda Lõuna-Eesti jõgedel.
Kevadine turvapüük lendõngega on puhas lustimine

Seotud lood

Lood
  • 12.12.23, 20:24
Kodumaine putukaarendus: hirvekarvast turvaluud
See lendõngeputukas on kohalikust materjalist ning kodumaal välja mõeldud.
Lood
  • 10.05.25, 07:00
Lugeja kirjutab: praegusest paremaid aegu forellipüügiks ei tule enam kunagi!
Üsna tihti võib kuulda ja lugeda, kuidas vanasti oli kõik parem – kala oli rohkem, muru rohelisem ja üldse näis elu kuidagi ilusam. Et tänapäeval pole kala enam ollagi, kalamehed ei oska käituda ja üldse on kõik üks suur hädaorg. Järgnevalt mõned mõtted ja arvamused sel teemal, läbi isiklike kogemuste ja pea nelja aastakümne. Umbes poole sellest olen püüdnud forelli spinninguga ja teise poole – kuni tänaseni – lendõngega.
Lood
  • 19.04.25, 07:00
Muddleritega püüad peaaegu läbi terve hooaja
Muddlerid on efektiivsed ning maailmas väga tuntud ja hinnatud söödad, mis pakuvad lendõngitsejale nii püügil kui sidumisel tohutuid võimalusi. Meie ridvavibutajad jagunevad muddlerite osas kahte leeri – ühed kehitavad õlgu ja peavad neid üsna mõttetuteks putukateks, teised aga püüavad ja on tulemustega rahul. Vast julgustab järgnev lugu nendega püüki proovima.
Lood
  • 15.03.25, 07:00
Liitsid ehk kaanid ei jäta ükskõikseks ka lepiskalu, forellidest rääkimata
Lendõngepüügil kasutatakse tohutul hulgal nii kuival maal liikuvate kui õhus lendavate putukate ning nende vees elavate vastsete imitatsioone. Enamuse püügiajast saavadki just seda tüüpi söödad. Vee all leidub aga veel üks eraldiseisev grupp tegelasi, kellele tähelepanu pöörata ja keda ei tasu alahinnata. Need on ussikesed ja kaanid, kelle vastu kalad pole sugugi ükskõiksed.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele