Esimesed treeningpäevad ja kvalifikatsioonivõistlus näitasid kahte asja. Esiteks seda, et Rootsis Piteå vetes võib saada suuri kalu. Kui kodustel võistlustel näeme tihti, et tiitleid võidetakse paarikümnegrammiste särgede ja sajagrammiste „sportlatikatega“, siis Rootsis on püügipäevad andnud kuni paarikiloseid säinaid, korralikus mõõdus latikaid ja üksikuid merisiigasid, lisaks ka nurgu-särge-kiiska-viidikat-ahvenat.
Eesti koondise liikmed
Eesti koondise liikmed
Eestit MMil esindavad Mikk Rohtla ja Georg Semenovski rääkisid Kalastajale, et eranditult kõik testpüügi ja kvalifikatsioonivõistluse päevad on olnud väga erinevat nägu. „Väga palju tundub sõltuvat veetasemest ning sellest, kas päike paistab või ei,“ laususid mehed. Rohtla lisas, et kuna suurte kalade eest saab boonuspunkte, siis hakkavad ilmselt nii mõnedki võistlejad neid jahtima. Ta arvas, et võistluse käigus võib olla vajalik püügitaktikat radikaalselt muuta, ja seda isegi mitu korda. Näiteks lülituda latikapüügilt ahvena püüdmisele või hoopis kevadiste särjeparvede jahtimisele. „Nüüd teeme kuni võistluseni trenni. Loodetavasti saame püügialaga paremini tuttavaks, hakkame seda paremini mõistma,“ ütles Rohtla. Ta ütles ka, et võrreldes kahe viimase MMiga on nüüdne püügikoht palju keerulisem ja ettearvamatum.
Eesti koondis sihib medalit
Eelmistel jääpüügi maailmameistrivõistlustel USAs võitis Eesti koondis neljanda koha. Samale kohale platseeruti ka Mongoolias peetud MMil. Meie koondis sihib tänavu medalit ning sestap treenitakse võistluskohas pikalt. Tiim on kohal juba läinud nädalavahetusest. Maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis toimuvad 28. ja 29. märtsil.
Vaata siit videost, kuidas kohtunikud 6 paremat välja selgitasid.
Seotud lood
Selles artiklis kirjutame asjadest, mida tasuks harrastuskalastajal sportlikust püügist üle võtta, et oma talvise kalapüügi tulemusi parandada.
Kalastaja käis koos mitmekordse Eesti meistri Jaan Grentsiga Peipsil ahvenat püüdmas. Kalaretk sai jäädvustatud videole, kus Grents räägib detailselt, kuidas ja millega tema Peipsil ahvenat püüab.
Kirbutamine ei ole keeruline, ei nõua kallist erivarustust ega erilisi oskuseid. Kirbuõngega on võimalik talvel tabada enamikke meil esinevaid lepis- ja osasid röövkalu: särge, roosärge, nurgu, latikat, viidikat, turba, teibi, ahvenat, kiiska jt. Kõige atraktiivsem ja huvitavam nendest on ahvena kirbutamine ja sellest järgnevalt juttu tulebki.
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Vajaminev varustus ei maksa palju ja püük ei ole keeruline, kui kirbuõng on korralikult komplekteeritud ja püüdja ise midagi kapitaalselt valesti ei tee. Kuidas käib talvine kirbutamine ja mida meil selleks tarvis läheb, seda alljärgnevalt vaatlemegi.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele