Ahvenapüügi piirangute kehtestamine Pärnu lahel ja jõel võib läbi kukkuda
Väga suure tõenäosusega ei jõuta Pärnu lahe ja jõe ahvenavarude kaitseks plaanitud tänavusi piiranguid õigeaegselt rakendada ning kalurid püüavad ahvenad enne kudemist välja, nagu viimastel aastatel kombeks.
Loe AI kokkuvõtet
Pärnu lahe ja jõe ahvenapüügi piirangud võivad jääda kehtestamata, kuna aeg on napiks jäämas. Ahvenale plaanitud kuderahu alguse kuupäev on lähenemas, kuid piirangute rakendamine takerdub läbirääkimistesse. Eesti Kalastusklubide Liidu tegevjuhi Tarmo Erlichi sõnul vajab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kiiret tegutsemist. Ahvena alamõõdu kehtestamine Pärnu jões on arutlusel, kuid varasemad plaanid kutselise kalapüügi 5% piiramise kohta ei realiseerunud kutselise kalurkonna vastuseisu tõttu. Minister püüab leida kompromisse tehniliste meetmetega.
Eesti Kalastusklubide Liit
Mullu põhjalike arutelude tulemusel kokku lepitu kohaselt tuleks Pärnu lahe ahvenavaru kaitseks maakonna piires kehtestada ahvena kuderahu. Ka tuleks teadlaste soovitusel lisaks praegu Pärnu lahes kehtivale ahvena alammõõdule kehtestada selle kala alammõõt ka Pärnu jões ning selle lisajõgedes. Ühtlasi tuleks kutselist kalapüüki Pärnu lahes märgatavalt vähendada.
Kalurid püüavad ahvenad enne kudemist välja
Pärnu lahe ja jõe ahvenapüügi piirangute kokkuleppe ühe osalise, MTÜ Eesti Kalastusklubide Liit tegevjuhi Tarmo Erlichi sõnul on regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasel vaja viivitamatult tegutseda, et Pärnu ahvenate kaitse meetmed õigeaegselt rakenduks.
„Teadlased soovitasid kehtestada ahvenale kuderahu, mis algaks 1. aprillil ning kestaks 15. juunini. Praegu, kui 1. aprillil algama pidava kuderahu alguseni on jäänud vähem kui kolm nädalat, ei paista piiranguid veel kuskilt,“ ütles Erlich Kalastajale. „Kas tõesti juhtub, et niigi halvas seisus Pärnu lahe ahvenad püütakse ka tänavu enne kudemist välja,“ imestas Erlich. „Teadlased on omavahelistes vestlustes ütelnud, et kui Pärnu lahe ahvena- ja tindipüük praegusel moel jätkub, siis on 5-10 aasta perspektiivis sealne kalavarude seis täiesti trööstitu.“ Ta lisas, et regionaal- ja põllumajandusministril tuleks viivitamatult otsused ära teha, et kokkulepitud piirangud rakenduks.
Kalavarude eest seisjad
Kauaoodatud kuderahu siiski tuleb
Ministeeriumi kalavarude osakonna juht Herki Tuus ütles Kalastajale, et ahvena kudeaegse püügikeelu kehtestamiseks merel tuleb muuta kahte regionaal- ja põllumajandusministri määrust. „Üks neist on „Ajutised püügikitsendused kutselisel kalapüügil 2026. aastal“ ja teine „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“. Mõlema määruse muutmise eelnõud on hetkel pooleli. Kutselisi kalureid puudutav eelnõu on jõudnud ministrini otsustamiseks, harrastuskalastajaid puudutav eelnõu on samuti menetluse lõpufaasis. Tõenäoliselt täpselt ühel ja samal ajal need määrused Eelnõude Infosüsteemi (EIS) ei jõua, aga see pole ka tähtis. Avaliku kooskõlastamise ajal saavad huvipooled esitada oma seisukohti ning seejärel kaalume, kas nendega saab arvestada või mitte. Kaluritega läbirääkimised on võtnud eeldatust kauem aega ja tekkimas on olukord, kus võib-olla 1. aprilliks määruse muudatused ei ole veel jõustunud, kuid siinkohal selgitame, et kuderahu ei ole ka plaanis alustada 1. aprillist, vaid pigem aprilli keskpaigast,“ täpsustas Tuus
Alammõõt ja püügilimiit ka jõeahvenale
Kalastaja palus ministeeriumilt ka täpsemat infot Pärnu jõe ja selle lisajõgede ahvenale kehtestada plaanitavast alammõõdust.
„Ahvena alammõõdu kehtestamine jões on olnud selle aasta alguse läbirääkimiste teema, eelmisel aastal sellekohaseid kokkuleppeid ei olnud,“ rääkis Kalastajale Herki Tuus. Ministeeriumi kalavarude juht lisas, et ahvenale on plaanis jões kehtestada sama alammõõt mis Pärnu lahes, s.t 21 cm. „Alammõõdu kehtimise ala jões on hetkel eelnõus seatud alale, mis jääb Pärnu jõe suudmest Reiu jõe suudmeni ning samuti alale, mis jääb Sauga jõe suudmest Sauga sillani, täpsusta ta. Tuus lisas, et ahvena kaitseks on lisaks plaanis Pärnu maakonnas piirata harrastuspüügil päevas püüda lubatud kalakogust 15-lt kilolt 10-le kilogrammile päevas.
Vähe ja väikesed. Pärnu lahe ja jõe ahvenavaru on kriisis
Kalurid venitavad kummi
Kalastaja küsimusele, et mis on saanud mullu justkui kokku lepitud plaanist kutselist kalapüüki Pärnu lahes 5% võrra piirata, vastas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude juht järgmiselt:
„Tegelikult eelmisel aastal kokkulepet 5% püügivahendite arvu Pärnu maakonnas vähendada ei saavutatud. See oli ministeeriumi esialgne ettepanek, millele tuli suur kutselise kalurkonna avalik vastuseis, mille tulemusel loobus ministeerium sellest plaanist,“ vastas Tuus.
Ta täpsustas, et kalurite põhiline argument ja lubadus ministrile oli, et püügikoormust tuleks reguleerida pigem tehniliste meetmete abil (nt keeluajad, alamõõdud, kvoodid jne) ning nad oleksid nõus mõjusate tehniliste meetmetega püügivahendite vähendamise asemel.
„Paraku on hiljutised kohtumised kaluritega näidanud, et nüüd, kui ministeerium on välja tulnud koha, ahvena ja tindi varu kaitseks erinevate tehniliste meetmete ettepanekutega, et ühise mõistmise saavutamine ja varude kaitseks sobilike meetmete kokku leppimine tuleb raskelt. Siiski oleme jõudnud tehniliste meetmete osas arusaamisele, kus on erinevate osapoolte vastutulelikkuse piirid, ja ministeerium saadab lähiajal teatud meetmete paketi määruse eelnõu kujul avalikule kooskõlastusringile. Selle käigus on nii piirangute pooldajatel kui ka vastastel võimalus oma arvamust väljendada ja piirangute kujundamises kaasa rääkida,“ lisas Tuus.
MTÜ Eesti Kalastusklubide Liit avalik pöördumine
Lugupeetud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras!
Seoses vajadusega tõhustada kalavarude kaitset palume astuda konkreetseid samme kooskõlas koalitsioonileppes sõnastatud eesmärkidega. Nimetatud kokkuleppe täitmist ootavad 144 000 harrastuskalastajat ning mitmed teised loodushoiuga seotud huvigruppide esindajad.
Möödunud aastal jõuti pärast ulatuslikke arutelusid ja konsultatsioone kompromissini, mille kohaselt piiratakse kutselist kalapüüki Pärnu lahes 5% võrra. Kutseliste kalurite hinnangul on otstarbekam rakendada mehaanilisi piiranguid püügi vahenditele, mille suhtes avaldati konsensuslikku toetust.
Arvestades kevadise kudeaja lähenemist, on oluline kiirelt vastu võtta nõutavad otsused ja alustada nende rakendamist enne püügiperioodi algust. Aasta alguses toimunud ühisel arutelul kutseliste kalurite ja teadlastega arutati võimalikke mehaanilisi piiranguid ahvenapüügis nii harrastuskalastajatele kui ka kutselistele kalameestele.
Harrastuskalastajad on nõustunud vajadusega oluliselt vähendada ahvena väljapüüki Pärnu lahest ja jõe vesikonna alamjooksult. Ühiselt leiti, et kudema suunduvat ahvenat ei ole otstarbekas püüda, sest varude seisukord on kriitiline. Samuti toetati ahvena alammõõdu kehtestamist Pärnu jões ja selle lisajõgedes Pärnumaa piirkonnas ning kuderahu kehtestamist maakonnas. Harrastajate soovitus ühtib teadlaste poolt heaks kiidetud kuderahu perioodiga 01.04 kuni 15.06, sest juuni keskpaigaks on ahven kindlasti kudenud ja taastunud.
Et aprilli algus läheneb, on vaja kiiresti tegutseda ning vastavad meetmed välja kuulutada. Kalavarude kestliku kaitse nimel tuleb astuda samme nii harrastus- kui kutseliste kalurite tegevuste reguleerimiseks ning rakendada kontrolli ka kormoranide ja hüljeste arvukuse suhtes.
Teadlased on viimase kümnendi jooksul järjepidevalt soovitanud kutselise kalapüügi olulist piiramist. Seda põhimõtet kajastab ka koalitsioonilepe, milles rõhutatakse rannakalanduse elujõu tagamist ning liigse püügikoormuse järkjärgulist vähendamist 2026. neljandaks kvartaliks. Praeguste ahvena varude halva seisundi tõttu tuleb tegutseda viivitamatult.
Oluline on ka märkida, et enamik praeguseid kutselisi kalureid ei saa enam oma peamist sissetulekut merest, töötavad valdavalt hooajaliselt ning rannakalanduse olulisus sotsiaalmajandusliku haruna on oluliselt vähenenud.
Seotud lood
Märtsis on paras aeg võtta suund Pärnusse ning püüda jõest kinni esimesed äkisevimmad. Harri Nurk kirjutab, kuidas ja millega on seda kõige parem teha. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 62, Harri lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Kui sa pole veel Pärnu rakendusega ahvenaid püüdnud, ent mõtted selles suunas liiguvad, või pole sa selle rakendusega miskipärast püüki käima saanud, loe läbi see Valeri Šabanovi ülipõhjalik lugu. Esimeses osas vaatleme püügiriista ning otsime vastust küsimustele, millistele omadustele peab vastama hea ristlant, samuti heidame pilgu kärbeste ehk muškade maailma. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nt 70.
Jätkub Valeri Šabanovi põhjalik lugu Pärnu kombainist ja sellega ahvenapüügist. Teises osas lõpetame püügiriista käsitlemise, vaatleme mängitamise nüansse ning püügi strateegiat ja taktikat.
Lugeja küsimusele vastab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele