Kui sa pole veel Pärnu rakendusega ahvenaid püüdnud, ent mõtted selles suunas liiguvad, või pole sa selle rakendusega miskipärast püüki käima saanud, loe läbi see Valeri Šabanovi ülipõhjalik lugu. Esimeses osas vaatleme püügiriista ning otsime vastust küsimustele, millistele omadustele peab vastama hea ristlant, samuti heidame pilgu kärbeste ehk muškade maailma. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nt 70.
Pärnu kombainiga ahvenaid jahtimas: milline on hea ristlant, muška ja ridvakomplekt?

Seotud lood

Lood
  • 23.01.26, 06:45
Talvisest ahvenapüügist Pärnus
Talvine Pärnu jõgi on saanud Peipsi kõrval teiseks suureks kalameeste tõmbekeskuseks. Selles loos vaatame, millega ja kuidas Pärnu jõe alamjooksult ahvenat püüda ning mis nipiga triibud lõputuna näiva valge kala massi vahelt üles leida.
Lood
  • 07.01.26, 14:30
Pärnu rakenduse olulisim osa on ristlant ehk kirves
Pärnu rakendus (ka Pärnu kirverakendus või kombain) on kombineeritud rakendus, mis koosneb ristlandist (kirvest) ja kergest atraktorkonksust. Rakendus on alguse saanud Pärnu lahelt ning viimase 15 aastaga levinud ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Pärnu rakendusega püütakse peamiselt parveahvenat, polaarjoone taga ka paaliat.
Lood
  • 20.01.22, 14:47
Vib + kajalood = korralik adrenaliin!
Viimastel aastatel on meie kalastustarvete kauplustes müügile ilmunud Vib-landid, mis on löönud ukse pauguga lahti näiteks Lämmijärvel koha püüdes või ka sisemaa järvedel haugi jahtides. Millega on tegu, mille poolest need teistest talilantidest erinevad ja kuidas nendega püütakse?
Lood
  • 24.12.25, 06:45
Roikkurakendus ühendab siku ja kirbuõnge
Roikkurakenduses on kokku saanud siku ja kirbuõng ning kombinatsioon kahest püügiviisist on ka roikku mäng – tõsted pärinevad sikupüügilt ja väristamine kirbuõngelt. Rakendus on eelistatud olukorras, kui kala huvitub küll siku mängust, aga võtta ei taha, samuti siis, kui kala on passiivne ega erutu söödastatud kirptirgu peale.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele