Päästeameti sisevete jääkeeld neljapäevast maas
Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud enamikele siseveekogudele tugeva jääkatte ning neljapäeval väljastas Päästeamet pressiteate, mis ütles, et alates 8. jaanuarist võib minna siseveekogude jääle üle kogu Eesti. Samas paneb Päästeamet kõigile südamele, et jääolud on eri veekogudel erinevad, sestap tuleb jääle minnes pidada silmas ohutust. Eriti ettevaatlik peaks olema vooluveekogudel (just kalda ääres), sest seal on jää paiguti veel ebaühtlane.
Sisevete jääoludel saab silma peal hoida Keskkonnaagentuuri jääkaardi abil: https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis.
NB! Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise! Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.
Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui peaks juhtuma õnnetus.
Lämmijärv jääle minekuks neljapäevast osaliselt avatud
Meerapalu kordonist öeldi neljapäeva hommikul Kalastajale, et alates 8. jaanuarist 2026 tohib minna jalgsi Lämmijärve jääle lõigul Piirisaarest Salusaareni. Jääle tohib minna ja seal liikuda üksnes jalgsi, s.t keelatud on mootorsaanid, ATV-d, motokoerad jmt.
Jääolude seisu ja muutumist Peipsi järvistus saab jälgida siit:
Suur-Peipsi jääb esialgu veel lukku
Politsei- ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna pressiesindaja Ragne Keisk ütles neljapäeva ennelõunal Kalastajale, et suure Peipsi jääolud on vaatamata pikemat aega püsinud miinuskraadidele väga ebaühtlased ning vähemasti eeloleval nädalavahetusel suurt järve kalastajatele lahti ei tehta.
„Alles eile (7. jaanuaril – toim) suhtlesin Mustvee kordoni juhiga ja tema info oli, et seis on veel üsna hapu. Veidi kannatust! Kõigil kärsitutel kalameestel soovitan jälgida Peipsi järvistu jääolude kaarti – kui mingi muutus toimub, siis sinna kaardile jõuab see info kõige esimesena,“ kinnitas ta.
Info Peipsi ja Lämmijärve jääolude kohta:
• Narva kordon 333 1580;
• Mustvee kordon 333 1670;
• Varnja teenistuskoht 333 1690;
• Mehikoorma teenistuskoht 786 1790;
• Värska teenistuskoht 786 1780.
Pärnu lahel jää jõudsasti kasvamas
Pärnu politseijaoskonna merepääste ja piirikontrolli grupijuht Sander Kobolt ütles neljapäeval Kalastajale, et Pärnu lahel jääkeeldu ei ole ning jääle minek on lubatud. „Politsei sel aastal Pärnu lahele mingit keeldu ei kehtestanudki ja rõõm on tõdeda, et inimesed on seni käitunud väga mõistlikult. Kui aga mingil põhjusel peaks hakkama ridamisi õnnetusi juhtuma, vaatame olukorra muidugi üle,“ rääkis ta.
Millised jääolud Pärnu lahel valitsevad? „Pärnu lahe jää on jõudsasti kasvamas. Kui üleeile ulatus see muuli otstest kuni Mai vaatetornini, siis täna juba oluliselt kaugemale. Ka Valgeranna ja Saulepa küla vahelisel alal on kasvamas ilus sile kinnisjää ning seal on juba näha ka kalastajaid. Jää paksus on sealkandis hetkel ca 10 cm ja see kasvab. Nüüd tuli küll maha omajagu lund, mis kasvutempot natuke aeglustab, aga sula lähiajal oodata ei ole ning olud on jää paksenemist soosivad.“
Kas Pärnu lahel on ka mingeid ohtlikke piirkondi, kus jääolud on muust lahest ebastabiilsemad? „Üleeilse (6. jaanuari – toim) seisuga oli keskranna all jää paksus paiguti ebaühtlane. Seal võis kohata n-ö tuuleauke, mille kohal oli jää õhem kui mujal. Ja kuna ilmateade lubab laupäevaks Pärnu lahe mõistes tugevat kirdetuult, maksab sealkandis olla topelt ettevaatlik – tuul võib hakata jääd murdma ja lõhkuma. Pärnu lahe eripära on ka see, et meil töötab jäälõhkuja, mis alustas juba jäämurdetöödega ning sõidab lahel laevateed sisse. See annab jääle liikumiseks väikese veeala. Nii et jälgige ilmateadet ja olge ettevaatlikud, põhjakaarte tuuled on siin ohumärk,“ pani Kobolt kõigile kalastajatele südamele.
Pea meeles!
• Esimene jää ja uppumatu kombekas on lahutamatud! Lukud kinni ja jäänaasklid kaela! Kui tunne ei ole ikka veel kindel, pane kõige peale veel ka päästevest. Häbeneda pole siin midagi.
• Võta kaasa tuur, millega toksides on hea enda ees jää paksust kontrollida. Teadmine, mis ees ootab, lisab hulgaliselt kindlustunnet.
• Minge esimesele jääle kalale alati mitmekesi, et vajadusel üksteist aidata. Samas pidage meeles, et punti kogunedes on läbi jää vajumise oht suurem. Hoidke liikudes ja ka püügi ajal ohutut kaugust (vähemalt 3–5 meetrit, soovitavalt rohkemgi).
• Kui tunned, et antud hetke jää paksus on sinu jaoks liiga napp ja ebakindluse tõttu pole püük nauditav, siis oota, millal jää pakseneb. Kala jätkub ka hilisemaks ajaks! Kalapüük peab olema mõnus, aga pidev muretsemine läbi jää vajumise pärast võib püügimõnu üsna olematuks kahandada.
Seotud lood
Aeg-ajalt küsitakse minult, et näita, milliste kirpudega sa jõe pealt neid ahvenaid rebid. Siin nad nüüd on.
Minu talvise vimmapüügi kogemused pärinevad kahelt jõelt, Kasarilt ja Pärnult. Erinevalt enamikest vimmapüüdjatest kasutan mina püügivahendina kirbuõnge ning taktikaks on kala aktiivne otsimine, mitte ühes ja samas kohas ootamine. Kuidas, millal ja kus püük täpselt käib, sellest allpool juttu tulebki.
Talvine kalapüük on põnev hobi, mis toob jää peale hulgaliselt erineva taseme ning taustaga kalastushuvilisi ning võimaldab veeta meeldivalt aega värskes õhus. Selles loos annab kogenud talikalastaja Georg Semenovski nõu neile, kes eeloleval talvel esmakordselt jääle plaanivad minna.
Viimastel aastatel on kalastustarvete kaupluste lettidele tekkinud uudsed talvised multirullid. Millega tegu, milleks neid kasutatakse ja millised on nende eelised tavaliste inertsrullide ees?
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele