Ahvenapüügist kirbuõngega Lämmijärvel ja Peipsil
Selles artiklis annab meisterlik võistluskalastaja Jaan Grents nõu, kuidas igaüks saab sportkalastamises kasutatavate nippide ja nõksude abil oma tulemuslikkust parandada.
Südatalvel ei taha ahven väiksematel veekogudel enam kalamehe poolt pakutavat hästi võtta. Selle põhjuseks võib olla näiteks paksu lumekihi all madalale langenud hapnikutase, mis kalad loiuks muudab. Suuremates veekogudes pole see probleem õnneks kuigi suur ning neist on võimalik kirbuõngega edukalt ahvenat püüda talv läbi. Mina olen viimastel talvedel keskendunud ahvenapüügile Lämmijärvel ja Peipsil ning see on osutunud vägagi edukaks. Järgnevas loos vaatame võistluspüüdja pilguga üle talvise kirbutamise olulisemad momendid – kuidas panna kokku parim varustus, kuidas leida üles kala, milliste nippidega parv n-ö käima tõmmata jmt.
Seotud lood
Selles loos kirjutame talvisest haugipüügist vib-lantide, põik- ja püstlantidega.
Parimates kalastustarvete kauplustes on valida mitmekümne erineva sikuridva vahel. On pikemaid ja lühemaid, jäikasid ja pehmeid, nii et silmade eest läheb kirjuks.
Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele