Ohtlik kalade parasiit on paras suutäis käsnale
Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlased on jõudnud põneva avastuseni. Nimelt vähendab meie jõgedes elav Mülleri jõekäsn (lad Ephydatia muelleri) oluliselt lõhilastele ohtlikku vohandilise neeruhaiguse tekitaja lõhe-limaeosliku (Tetracapsuloides bryosalmonae) spooride hulka vees. See viitab, et käsnad võivad looduses vähendada parasiidiga nakatumise riski kaladel.
Käsnad (hõimkond Porifera) on tuntud kui looduslikud veepuhastajad. Nad filtreerivad suures koguses vett, eemaldavad sellest väikseid orgaanilisi osakesi ja aitavad seeläbi veekogud puhtamana hoida. Käsnadele sobivad toiduks võrdlemisi väikesed osakesed, läbimõõduga 0,5–70 mikromeetrit. Mülleri jõekäsna filtreeritavate osakeste suurus jääb vahemikku 2–20 mikromeetrit. Kuna lõhe-limaeosliku kaladest väljuvate spooride suurus (14–18 mikromeetrit) kattub käsna poolt filtreeritavate osakeste suurusega, otsustasid teadlased katsekeskkonnas testida, kas käsnad suudavad lõhe-limaeosliku spooride hulka vähendada.
Spooride hulga mõõtmiseks kasutati uudset keskkonna DNA (ingl environmental DNA, eDNA) meetodit. Lühiajalise katse tulemused olid üllatavad. Mülleri jõekäsnad vähendasid parasiidi spooride hulka ühe tunniga ligi 10 korda ning katse lõpuks, kuue tunni möödudes, oli parasiidi spooride hulk katsekeskkonnana kasutatavas ämbris 153 korda vähenenud. See näitab, et käsnad on katsetingimustes väga tõhusad elavad veepuhastid, kes võivad parasiitide arvukust ja levikut piirata.
Edasised uuringud looduslikes tingimustes on hädavajalikud, et selgitada käsnade mõju parasiidi arvukusele. Varasemad teadustööd on näidanud, et käsnast eraldatud DNA fragmendid peegeldavad käsna poolt söödud osakeste päritolu. Seega on võimalik, et käsna menüüd uurides saab kiiremini ja efektiivsemalt kaardistada jõed ja jõelõigud, kus parasiitide arvukus on kõrge ning ohustab kalade tervist.
Uuring ilmus Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli teadlaste kaasautorlusel ajakirjas Journal of Fish Diseases „Rapid Clearance of Tetracapsuloides bryosalmonae Spores by Freshwater Sponge Ephydatia muelleri: Potential Implications for Controlling Proliferative Kidney Disease in Salmonids.“ Artikli autorid on Lauri Saks, Lilian Pukk, Siim Kahar, Magnus Lauringson ja Anti Vasemägi.
Seotud lood
Lugeja küsimusele vastab Tartu Ülikooli ökotoksikoloogia kaasprofessor Randel Kreitsberg.
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
Hiljutistes teadustöödes on leitud nii hirmutavaid kui ka lootusandvaid fakte haide elust ja hakkamasaamisest. Selgub, et isegi mõrtsukhaid pole kaitstud mõõkvaalade kavalate rünnakute eest. Samal ajal on hea teada, et uuring harrastuslike vahenditega püütud haide vabastamise kohta kinnitab, et vabastatud haide elumus on üllatavalt suur – „püüa ja vabasta“ praktikate kasutamine annab haidele võimaluse ellu jääda.
See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!
Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele