Hiljutistes teadustöödes on leitud nii hirmutavaid kui ka lootusandvaid fakte haide elust ja hakkamasaamisest. Selgub, et isegi mõrtsukhaid pole kaitstud mõõkvaalade kavalate rünnakute eest. Samal ajal on hea teada, et uuring harrastuslike vahenditega püütud haide vabastamise kohta kinnitab, et vabastatud haide elumus on üllatavalt suur – „püüa ja vabasta“ praktikate kasutamine annab haidele võimaluse ellu jääda.
Teaduspüügi käigus Põhjamerest tabatud tähnik-kärphai.

Seotud lood

Lood
  • 02.12.25, 06:45
Kaasaegsed tehnoloogiad pakuvad lõhede uurimiseks uusi võimalusi
Viimaste nädalate kaks lõhedega seotud teadusuudist keskendusid kalakasvanduse ja seire teemadele. Teadlased leidsid, kuidas tehisintellekti abil kasvanduse kala metsikust eristada ning avastasid, et lõhe arvukuse seireks pole vaja üldse vee alla minnagi.
Lood
  • 10.11.25, 07:00
Teadlased süvenesid hainaha mikromaailma
Hainahk on looduslik fenomen, mida on inimese poolt kasutatud piinamisvahenditest liivapaberi asemikuni. Seda teatakse juba ammu, et haide kare nahk on kaetud paljude väikeste hambakestega. Nüüd süvenesid teadlased sellesse, kuidas naha struktuur looma eluea jooksul muutub ning tahtsid teada saada, kas on ka erinevusi emaste ja isaste naha vahel.
Lood
  • 03.11.25, 07:00
Lõhed kasutavad rände alustamisel ajuripatsit valguse sensorina
Käes on sügis ning sellega ka lõhede ja forellide kudeaeg. Lõhekalad käivad kudemas oma sünnijões ja teadmised selle kohta, kuidas sünnijõe ära tundmine ja sinna tee leidmine täpselt toimub, on kergelt öeldes puudulikud. Äsjane uuring lisas aga valgust kuderände ajastamise teemasse: selgus et just hüpofüüs ehk ajuripats aitab kaladel õigest päeva pikkusest ja lähenevast sügisest aru saada.
Lood
  • 14.10.25, 07:15
Söö rohkem kala ja elad kauem!
See ei ole Tartu Ülikooli miljonieurone reklaamikampaania!
Värsked Põhjamaade toitumisjuhised võtavad samaaegselt arvesse nii sööja (inimese) kui ka elukeskkonna (planeedi) tervise. Teadlased soovitavad tarbida vähem liha ja lisatud suhkruid, kuid rohkem kala, köögivilju, täisteratooteid ja madala kalorsusega piimatooteid. Nii elad kauem ja säästad planeeti!
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele