Sulepeast popperiks ehk kuidas ühest igapäevasest kirjatarbest sai lant
1920ndatel aastatel kujunes USA keskosariikides, eeskätt Michiganis, välja omalaadne vobleritüüp – pencil plug ehk sulepeapunn. Selle valmistamiseks kasutati – nagu nimest järeldada võib – sulepeakäepidet.
Üks mu sõpradest on mitut puhku kirjeldanud, kuidas ta kord nõukogude aja lõpukümnendil palus ühelt vanalt soomlaselt, et too muretseks talle Abu Hi-Lo vobleri. Vanamehe vastus oli aga järgmine: „Haugi püüdmiseks pole vaja muud, kui et võta taburetijalg, keera kruvid külge, kasta punase värvi sisse ja kruvi konksud külge!“ See on muidugi veidi liialdatult lihtlabane moodus, eriti tänapäevastes oludes, kus kaubandusketid on lookas kõikvõimalikest lantidest, üks peenem kui teine.
Seotud lood
Kas leidub lanti, mille abil on võimalik jõuda vee kohal rippuvate põõsaste või muude sarnaste takistuste taha, kuhu tavalise landiga visata ei saa? Selgub, et selline lant on tõepoolest olemas. Saage tuttavaks – Slalomwobbler!
Kes oli lõhekütt Karl Graudin, milles seisneb Graudini meetod lõhilaste püügil ja kuidas seda tänapäeval kasutada? Kas seda meetodit annab kasutada ka kudekeelu järgselt jõgedel lõhe ja meriforelli püüdmiseks?
Miks peaks vobler just ühetaoliselt mängima?
Läbi aegade on landitootjad üritanud oma toodangut atraktiivsemaks muuta läbi mitmete n-ö eriomaduste. Kuidas toimivad landi sisse pandud ja iseloomulikku kõrinat andvad kuulikesed? Kas vobleri puhul annab paremaid tulemusi vigase maimu ebakindlat liikumist imiteeriv või ühtlene ja robotlik mäng?
Selle landi disaini keskmeks on landi põhja või muu takistuse taha kinnijäämisel landi vabastamine landi enda abil, n-ö sulase põhimõttel.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele