Ministeerium soovib viia koha päevalimiidi viielt kalalt kolmele

„Kohapüük on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks. Tahame, et koha jätkuks rohkematele kalastajatele ka tulevikus. Kohavaru heaperemehelikuks majandamiseks on tarvis muuta püügikorraldust. Kuigi kõige suurem mure kohavaru pärast on Pärnu piirkonnas, teeme ettepaneku ööpäevast väljapüüki kitsendada kogu Eestis,“ ütleb pressiteates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Eesti kalastusklubide liit (EKL) ei ole nõus hetkel töös oleva määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ paragrahvis 2 tooduga ehk sellega, mis puudutab koha ööpäevase limiidi vähendamist viielt kotikalalt kolmele kõigis veekogudes üle Eesti. Oleme seisukohal, et selline piirang on põhjendamatu. Ka teadlaste soovitus oli kõnealune piirang kehtestada ainult Pärnu jõel, kus harrastuslik püügikoormus on teatud perioodidel tõepoolest suur.

Ent pärast eelmisel nädalal tulnud infot selle kohta, et regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras jättis vähendamata kutseliste kalurite püüniste arvu Pärnus, ei ole EKL nõus mingite täiendavate piirangute kehtestamisega harrastuskalastajatele ka Pärnu jõel. Ei ole mõistlik ega õiglane, et ainult harrastuskalastajad, kelle poolt välja püütavad kogused on summaarselt niikuinii kordades väiksemad kui kutselistel kaluritel, peavad vastutama Pärnu lahe kalavarude säilimise eest. Regionaal- ja põllumajandusinisteeriumi andmeil on Pärnus hetkel kutselistel kaluritel umbes 3300 püünist, mida on Pärnu lahe kohta ilmselgelt liiga palju. Kõik edaspidi jõustuvad piirangud peavad samaaegselt puudutama lisaks harrastuskalastajatele ja kutselisi kalureid, s.t mõlemat varu kasutavat huvigruppi. Oleme kindlal seisukohal, et kõigis nendes veekogudes, kus lisaks harrastuslikule püügile toimub paralleelselt ka kutseline püük, on harrastajate koha ööpäevase limiidi vähendamine mõeldav üksnes käsikäes kutselise püügi vähendamisega.

Lisaks peame vajalikuks rõhutada, et piirangute jõustamine saavutab soovitud tulemused vaid juhul, kui Keskkonnaamet tagab järjepideva ja tõhusa kontrolli. Piisava järelevalveta jäävad kehtestatud piirangud ebaefektiivseks.