Facebooki tekstilõimes vaieldi mõnda aega tagasi tuliselt, kas Pärnu jõe merre ulatuvate muulide vahel on spinninguga kalapüük (sh trollimine) lubatud või mitte. Augustis seal püük igatahes käis. Et olla lõpuni kindel ja püügipäeva mitte ära rikkuda, küsimus – kas otsapidi merre ulatuvate muulide vahel kehtib ametlikult juba keeluala või käsitletakse muulide vahelist ala Pärnu jõe osana, kus kehtib jõega sarnane kalastuskord, sh tohib seal püüda alamõõduta ahvenat?
Seotud lood
Kalastaja lugeja küsimusele vastab EMÜ hüdrobioloogia ja kalanduse kaasprofessor Arvo Tuvikene.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna spetsialistid.
Sel kevadsuvel on tulnud üsna mitmelt poolt (nt Peipsi, Pärnu jõgi) infot, et tabatud haugid on puha kudemata ning nende kõhus on ebamäärast värvi mari. Kas haug võib kudeda veel ka suvel? Mis sellest marjast saab ja mis kudemata kalast saab – jääb ta ellu ja toimetab vanamoodi edasi? Millistel tingimustel kala kudemata jätab ning mis kaladel esineb seda sagedamini?
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Põllumajandusministeeriumi kalanduse osakonna ametnikud.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele