Tegija landikarp: Valmar Everti sügisesed haugilandid
Valmar Everti nimi ei ütle laiadele kalameeste massidele ilmselt suurt midagi, aga tema kätetööga puutuvad igapäevaselt kokku kõik harrastuskalastajad – tegemist on kalaluba.ee portaali loomist juhtinud mehega, kes on juhtumisi ka ise kõva kala- ja paadimees. Valmari üheks lemmikveekoguks on Suur-Emajõgi, kus tema peamisteks spinningukaladeks on haug, ahven ja koha. Haugi püüab Valmar põhiliselt kevadel kohe pärast keeluaja lõppu ja sügisel, kui on ära olnud esimesed öökülmad – need panevad suured trofeehaugid liikuma. Samuti saab landid üsna sageli paadi taha pandud kuhugi eemale kalale minnes või tulles. Teie ees on Valmari sügisesed haugimurdjad.
1. Jaxoni Holo Select, 30 cm, 150 g. Ujuv mudel, aga sukeldub kuni 6 meetri peale. Kasutan sageli vedades, tahab küllaltki jäika ritva. Selle landiga seoses meenuvad mulle kohe kaks kala. Üks oli ilus, 5–6-kilone haug, mis vedades otsa tuli ja päris paadi kõrval otsast pääses, ning teine selline poolekilone kala, landist vaevalt mõni cm pikem. Ei saanudki aru, kumb kummale kallale läks.
Seotud lood
Ajaloolane Kalle Kroon on laiemale avalikkusele tuntud kui landikollektsionäär, elav forellipüügi entsüklopeedia ning kompromissitu forellivete eest seisja. Kalastaja palus Kallel oma põhjatutest landivarudest välja otsida need mudelid, millega ta haugi püüab või millel on rääkida oma eriline lugu.
Landimeister Eduard Teras on rohkem tuntud kui forelli-, koha- ja ahvenapüüdja, aga kui aega ja võimalust, käib ta kimbutamas ka haugi. Vetehunti püüab Edi peamiselt omavalmistatud lantidega. Tema lemmikkoht haugipüügiks on meri, eriti läänerannik, ka veel püüab ta Suur-Emajõel ja ka mõnedel väiksematel sisemaa jõgedel. Meres käib püük enamasti kahlates ja madalas vees, Emajõel trollides ja sisemaa jõgedel nii kaldalt kui ka vees kahlates. Kalata Edi haugipüügil üldiselt ei jää, aga enda sõnul ta haugiga ei liialda kah – kaasa võtab ta tavaliselt 1–2 kala, ülejäänud pääsevad tagasi ujuma. Teie ees on Edi lemmik-haugimurdjad.
Erkki „Priimus“ Juronen on mees, keda kõik Tartu kohapüüdjad – ja mitte ainult nemad – nime- ja nägupidi tunnevad. Erkki on üks Tartu kohakunnidest, kel eriline oskus ja anne saada Emajõest kala kätte ka siis, kui kõik teised jõe ääres nullitavad. Tartus Tähe tänava Akordi poes olen kuulnud lausa öeldavat, et enne pole lihtsurelikel üldse mõtet jõe äärde pilduma minna, kui Erkki esimesed kohad kätte on saanud. Kas edu saladus võib peituda lantides? Millega Meister püüab? Kalastaja uuris järele.
Seekord heidame pilgu muusik Indrek Kalda landikasti ja uurime, milliste lantidega vanameister Emajõel hauge ja kohasid kimbutamas käib.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele