Spinningupüügi MMi teise päeva järel on Eesti koondis tõusnud kolmandaks
Tänavuste spinningupüügi maailmameistrivõistluste teise päeva järel tõusid MMi juhtima rumeenlased, kellel on 123 131 punkti. Rumeenia koondis on kahe päevaga saanud 44 mõõdus kala. Esimese võistluspäeva parim, ahvenapüügile spetsialiseerunud Leedu koondis, langes tänase päeva tulemusega teiseks, omades kahe päeva peale kokku 103 836 punkti. Leedukate kontol on 120 mõõdus kala, neist vaid paar on haugid, ülejäänud saagi moodustavad ahvenad.
Eesti koondis tõusis tänu mõne ilusa kohakala ja haugi tabamisele esimese päeva kuuendalt kohalt kokkuvõttes kolmandaks. Meie koondise suurim punktitooja oli ilus 79 cm pikk koha.
Spinningupüügi MMi pingerida pärast teist võistluspäeva ja teise päeva tulemused
Paatkondade arvestuses juhivad teise võistluspäeva järel esimesegi päeva võitnud rumeenlased Constantin Bogdanel Dirinea ja Cristian Mihail Rizea. Teisel kohal on end üliosavate ahvenapüüdjatena näidanud leedukad Kimantas Bartusevicius ja Mindaugas Ežerskis. Kolmandat kohta hoiavad teise päeva järel enda käes rumeenlased Pavel Calance ja Vasile Jarda.
Hetki Võrtsjärve spinningupüügi maailmameistrivõistluste esimesest päevast.
Võrtsjärvel peetavatel 16. spinningupüügi maailmameistrivõistlustel on koha, haugi ja ahvena alammõõdud vastavalt 51, 50 ja 23 sentimeetrit. Et iga võistluspäeva punktiarvestus käib kalade pikkuse ruudu alusel, siis annab üks mõõdus (50 cm) Võrtsjärve haug 2500 punkti, Võrtsjärve keskmine koha (60 cm) aga 3600 punkti ning võistlusmõõdus ahven (23 cm) 529 punkti. Iga võistluspäeva lõpus pannakse tiimid pingeritta ning maailmameister selgub kolme päeva tulemuste põhjal, nii säilib võistlustel pinge viimase hetkeni.
Seotud lood
Võistlused algasid üllatusterohkelt
2. oktoobril alanud spinningupüügi maailmameistrivõistluste esimese päeva Võrtsjärvel võitis Leedu koondis, kes fokusseerus ahvenapüügile. Koha püüdmisele panustanud Eesti koondis tuli esimesel päeval kuuendaks.
Mis nippe kohaparadiisis püüdes kasutada?
Neid püüdjaid, kes kohaparadiisist Võrtsjärvest stabiilselt hästi suurt koha saavad, võib üles lugeda mõne käe näppudel. Mida nad teevad, et ikka ja jälle väga suuri kohasid tabavad?
Suur haug pakub unustamatu püügielamuse, mis jääb meelde aastakümneteks. Kalastaja uuris trofeehauge jahtivatelt kalameestelt, et kuidas neil õnnestub ikka ja jälle hiiglaslikke veehunte tabada.
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele