Kalateadlane vastab: kas kalad tunnevad valu?
Kui arvesse võtta rahvusvaheliste n-ö tumeroheliste ja loomakaitseühingute finantseerimiseks kuluvaid rahasummasid, on tegemist miljoni (kui mitte miljardi) dollari küsimusega. Õige vastus on, et teadlaste seas puudub üksmeel ja piisav teadmiste hulk, et üht või teist väita.
Lisaks kalade valutundlikkusele arutletakse meedia vahendusel ikka ja jälle ka mitmesuguste kümnejalgsete (nt jõevähk, homaar) surmamise teemadel. Kas õngekonksuga kalapüük on sadistide pärusmaa? Kas vähkide elusalt keetmine on humaanne tegevus?
Seotud lood
Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.
Esimene inimene, kes pakkus, et kalad kasutavad suhtlemiseks häält, oli Charles Darwin 1874. aastal. Eelmise sajandi jooksul uuriti kalade suhtlemist helide abil juba põhjalikult, olgugi, et tehniliselt oli tegemist raske ülesandega.
Kalamehe jaoks ei ole uudiseks olukord, mil õngekonksu otsast lahti pääsenud latikas viib endaga kaasa ka kogu ülejäänud kalaparve ning võtmine oleks nagu noaga läbi lõigatud. Ilmselt on samamoodi juhtunud ka teiste kalaliikidega, kuid erinevad liigid on erineva tundlikkusega ning millegipärast teatakse seda lugu just latika kohta. Selline käitumine on seletatav kalade alarmreaktsiooniga.
Tõsiasi on, et tunnevad küll ja väga hästi! Lausa nii hästi, et annavad silmad ette isegi koerale.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele