Mööduja küsib kalamehelt:
„On siin ka head kalaveed?“
„Tundub küll,“ vastab too. „Ükski kala ei taha välja tulla.“
*
Mökkiküla omanik kohtab spinningumeest, kes on just püügilt tagasi jõudnud.
„Noh, kuidas kala ka näkkas?“
„Kehvasti. Ei saanud kalapoegagi.“
„Noh, esimese päeva kohta polegi kõige hullem,“ lohutab omanik. „Mõned mehed ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul. Vaat see on ebaõnn!“
*
„Kui kaua see luba kehtib?" küsib turist infopunktist, kus lõhejõele lube müüakse.
„24 tundi,“ vastab lubasid väljastav ametnik.
Hetkel kuum
„Ainult ühe päeva? Kas te säästate niimoodi kalu?“
„Ei, nii säästame me kalaturistide närve.“
*
Mees ja naine püüavad kuldkalakese. See lubab täita nende kolm soovi, kui nad ta vette tagasi lasevad.
„Oi, mina tahan kristall-lühtrit!“ kilkab naine ruttu.
„Ähh, persse see kristall-lühter!“ vihastab mees.
Kolmas soov kulus selleks, et lühtrit mainitud kohast kätte saada.
*
Mees on päev otsa Peipsil lanti vedanud, aga tulemusteta. Silme ees terendab tühjade kätega kojuminek. Et mitte häbisse jääda, astub ta enne koju jõudmist läbi kalapoest ja palub endale müüa 3 kilo ilusas mõõdus ahvenat, et naisele neid omapüütud saagina esitleda.
„Kuule… Võta seekord hoopis koha!“ annab poodnik nõu.
„Miks koha?“, imestab mees. „Need on ju ainult naisele näitamiseks ja pealegi mulle maitsevad ahvenad!“
„Su naine käis siin,“ selgitab kaupmees. „Ta ütles, et ahvenast on kõrini ja et kui sa tuled jälle kala ostma, siis võtaksid koha. Tal olla praetud koha isu peale tulnud.“
*
Kange kalamehe vihane naine puhastab köögis kalu ja vannub tulist kurja.
„No ma ei saa sellest lihtsalt aru – miks sa ei võiks olla nagu teised mehed?! Need lähevad kalale, võtavad napsu, puhkavad närve ja annavad ka naisele puhkust. Aga mida teed sina? Tassid alati koju sellise hunniku kalu, mida keegi ära ei jõua puhastada!“
*
Küsimus. Miks lätlased lähevad Peipsile ka siis, kui eestlased seda enam teha ei julge?
Vastus. Lätlased arvavad, et kuue varbaga keha kannab jää paremini.
*
Kokutaja püüab jõe ääres kala. Ligiduses on sild, vana ja katkine – terveid laudu vaid üksikud... Mees püüab ja püüab, järsku vaatab – pime hakkab üle silla koperdama. Vaja hoiatada! Aga ähmiga ei pääse sõnad kuidagi suust.
Kokutaja hüüab: „Ooo-ooo-ooo... ooo... opaaa!“
*
Kanged kalamehed omavahel.
„Käisin eile Ahvena baaris naisi lantimas,“ pajatab üks.
„No ja kuidas saak oli?“ uurib teine.
„Tead, leidsin ühe ilusa tüdruku küll, aga kätte ei saanud, ilmselt oli vale sööt...“ arutleb esimene.
„No kui niisama õnge ei lähe, siis tuleb ära võrgutada!“ annab teine mees nõu.
*
Sõidab jõmm mere ääres, kui tema Lexuse maasturi kumm katki läheb. Kuna mees pole enne auto ratast vahetanud, aga nüüd on häda käes, võtab ta võtme ja kangutab sellega saamatult kord ühele, kord teisele poole. Mõne aja pärast astub kadakate vahelt välja kalamees, võrk üle õla. Viskab võrgu maha ja uurib jõmmilt, et millega too seal tegeleb.
„Ähh, ratast üritan kätte saada!“ kohmab jõmm.
Seepeale võtab kalamees rahulikult tee äärest paraja munakivi, lööb sellega maasturi küljeklaasi puruks ja ütleb:
„Okei. Sulle rattad, aga mina võtan maki!“
Seotud lood
Kui õnge liiga kiiresti veest välja tõmbad, lööb vihmaussil kõrvad lukku.
Kui sõber nädalavahetusel kalale tulla ei viitsi, tähendab see, et ta saab seekord kodus viina juua.
Kuldkala tuleb matta suurde auku, sest kuldkala ümber on naabri kassiroju.
Kui õpetaja hakkab jälle rääkima, et ürgaja inimesed elatusid üksnes kalapüügist, siis tea, et see on kalamehejutt.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele