„No on alles lugu – ma unustasin vihmaussid koju!“ tunnistab Martin.
„Mi-is?“ ehmatab Robert. „Kurat sind võtaks, sa ilma peata idioot...“
„Mis sa sõimad? Seda võib igaühega juhtuda...Sina oleks ka ju võinud need neetud ussid koju unustada...“
„Oh, kuidas sa mind ehmatasid! Ma hetkeks mõtlesin juba, et olen pudeli koju jätnud, aga õnneks on see siiski siin!“
*
Teeselnud haiget, paneb mees töölt lõikama ning sätib end kodus kalale minema. Ta ütleb naisele, et kui keegi peaks talle helistama, öelgu, et mees on polikliinikus.
Varsti helisebki telefon. Naine võtab toru.
„Ei, ta on veel kodus...“
„Aga ma ju palusin!“ ägestub mees.
„Rahune maha, see ei olnud sulle, vaid mulle...“
*
Hetkel kuum
Trammi trügib suure kõhuga mees, jääpuur käes.
„Loovutage istekoht inimesele akvaariumiga!“ üürgab paksuke.
Üks poisipõnn kargabki oma istekohalt püsti. Kui paksuke on tema kohale maandunud, küsib poiss:
„Aga onu, kus on siis teie akvaarium?“
Mees silitab kõhtu ja muheleb.
„Noh, mis sa arvad, kas kümme kannu õlut ja kaks heeringat ei annagi veel akvaariumi mõõtu välja!?“
*
Mees sätib end kalale ja küsib naiselt:
„Kas sa priimuse panid kaasa? Tahan õhtul uhhaad keeta.“
„Panin küll. Koos konservide ja avajaga,“ noogutab naine.
*
Härra Kivi, sündinud õngitseja, teeb pulmareisi järverikkasse maanurka. Seal ta istub ja õngitseb, juba kümme pikka päeva. Tema vastne naine istub kogu selle aja truult mehe kõrval. Lõpuks ei pea ta enam vastu ja küsib:
„Armas, ütle mulle täit tõtt!“
„Missugust tõtt?“ küsib mees.
„Kas me oleme tõepoolest nii vaesed, et ei suuda osta endale ühtki kalakest?“
*
Kunde einestab restoranis.
„Kelner! On teil värsket kala?“
„On küll, aga selle sulatamine võtab pisut aega.“
*
Väike Kaie kaevab aeda auku ning naabriproua uurib, mida tüdruk teeb.
„Minu kuldkala on surnud. Nüüd matan teda.“
„Kullake, aga kas see ei ole natuke liiga suur auk sinu kuldkala jaoks?“ küsib naabrinaine lahkel häälel.
„Ei ole, sest mu kuldkala on teie kuramuse kassiroju sees!“
*
Jänki ja iirlane kiitlevad oma veekogude kalarikkusega.
„Meil Ontarios on jõgi, mis on nii kalarikas, et kalu võib lausa ämbriga püüda,“ uhkustab jänki.
„See pole midagi!“ vastab iirlane. „Meil on Iirimaal jõgi, kus on nii palju kalu, et kui tahad vett kätte saada, pead kõigepealt kalad kõrvale lükkama.“
*
Kalamees tuleb apteeki ja küsib tripperi tablette.
Apteeker, noh, teab, et teine on kalamees.
„Mis, kas näkkas või?“ uurib ta.
„Veel mitte, aga ma tean üht head kohta!“ vastab kalamees silma pilgutades.
Seotud lood
Kui õpetaja hakkab jälle rääkima, et ürgaja inimesed elatusid üksnes kalapüügist, siis tea, et see on kalamehejutt.
Kolm kalameest on paadiga järvel. Ootamatult tõuseb torm, paat hakkab lekkima ja mehed upuvad ära. Peagi on nad taevas püha Peetruse palge ees...
Kui keegi ütleb, et ürgaja inimesed elatusid üksnes kalapüügist, siis on see täielik kalamehejutt!
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele