Lendõngepüügil kasutatakse tohutul hulgal nii kuival maal liikuvate kui õhus lendavate putukate ning nende vees elavate vastsete imitatsioone. Enamuse püügiajast saavadki just seda tüüpi söödad. Vee all leidub aga veel üks eraldiseisev grupp tegelasi, kellele tähelepanu pöörata ja keda ei tasu alahinnata. Need on ussikesed ja kaanid, kelle vastu kalad pole sugugi ükskõiksed.
Liitsid ehk kaanid ei jäta ükskõikseks ka lepiskalu, forellidest rääkimata

Seotud lood

Lood
  • 09.03.25, 07:00
March Brown, märgade putukate absoluutne klassika
Seekord vaatleme lähemalt üht väga vana ja tuntud märgade putukate klassikat, March Browni, mille kasutamine – nagu nimigi ütleb – algab Briti saartel juba märtsikuus.
Lood
  • 23.02.25, 15:00
Hilistalvel kooruvad kevikud on lendõngemaailma kevadekuulutajad
On veebruar ning jõeforelli püügikeeld just lõppenud. Seda aega on paljud lendõngitsejad, pöidlad pihus, pikisilmi oodanud. Pöidlad pihus seepärast, et oleks sula, et jõed oleksid jäävabad ja saaks kohe püüdma hakata. Aga on veel üks ootus. Kuna enamus lendõngitsejaid peab kõige atraktiivsemaks pinnaputukaga püüki, loodetakse näha lendamas esimesi putukaid ja forelli pinnast toitumas. Esimene n-ö kevadekuulutaja, kellega juba hilistalvel kohtuda loodetakse, on kevik.
Lood
  • 12.12.23, 20:24
Kodumaine putukaarendus: hirvekarvast turvaluud
See lendõngeputukas on kohalikust materjalist ning kodumaal välja mõeldud.
Lood
  • 14.01.25, 17:58
Unustatud klassika: Dr Burke
Talv on lendõngitsejate jaoks üsna vaikne aeg. Väljas on lumi ja miinuskraadid, kuid soodsate ilmaolude korral on võimalik jäävabast veest ka kala püüda. Eelkõige on sel ajal püügikaladeks pärast kudemist jõgedesse talvituma jäänud lõhed ja meriforellid, keeluaja lõppedes ka jõeforell. Järgnev lugu on märgade putukate klassikasse kuuluvast putukast nimega Dr Burke. See on sööt, millele tasub kindlasti tähelepanu pöörata ning talvisel ja varakevadisel ajal ka püügiaega anda.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele