Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaks õngitsejat veavad kihla, kumb neist esimesena kala kätte saab. Kannatlikult istuvad nad jõekaldal üksteise kõrval, õnged vees, kuni üks jääb suurest igavusest tukkuma ja kukub vette. Seda nähes hüüab teine kalamees protesteerivalt:
„Käega püüdmine ei loe!“
*
Mees valmistub kalale minekuks.
„Miks nii palju raha kaasa võtad?“ küsib naine.
„Aga äkki täna näkkab hästi!“ vastab mees lootusrikkalt.
*
„Miks sa kavatsed kalale minna just homme – reedel ja kolmeteistkümnendal?“ pärib naabrimees Jussilt, kes parajasti usse kaevab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„See on minu viimane šanss! Võib-olla just sel päeval kaladel ei vea!“ on Juss lootusrikas.
*
Angerjas teeb Emajões pidevalt pahandust ja rikub põliskalastiku poolt kehtestatud ühiselu reegleid. Jõeelanikud on kurjad. Kannatavad, kannatavad, lõpuks saab kannatus otsa. Kutsutakse kokku kalade nõukogu, et üheskoos arutada, kuidas veemadu pahategude eest karistada.
„Pea maha, kohe pea maha,“ pistavad kiisad valjusti kisama.
Nõukogu esimees karpkala kuulab, mõtiskleb hetke ja arvab seepeale, et pea mahavõtmine on veidi liiga karm karistus. Et võtaks hoopis jupi saba.
„Võtame jah saba!“ kisavad kiisad. „Ja kohe lõpuste tagant!“
Pime sammub kepiga ees teed kombates järveranda üsna vee piirile, võtab seljast koti, raputab sealt välja ebamäärase kujuga kummiasja ja hakkab seda täis puhuma. Mis edasi saab, loe siit...
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.