Märtsist juunini kestab jõesilmu kuderahu
Oma ühekordse panuse järglaste saamisse annavad peatselt jõesilmud. Need erilised kalalaadsed loomad alustasid jõgedesse naasmist juba sügisel. Jõesilm on siirdekala, kes koeb enamuses Eesti rannikujõgedes.
Võta arvesse, et:
• jõesilmu püügikeeld algas 1. märtsil;
• kutselistel kaluritel on silmu taas lubatud püüda alates 1. juulist;
• harrastuspüügivahenditega ei ole silmupüük lubatud.
Jõesilm elutsükkel on erakordne: vastsena elavad nad pimedana 4–5 aastat jõepõhjas, filtreerides veest hõljumit. Neile on lausa eraldi nimetus: liivasonglased. Pärast moonde läbimist arenevad silmul silmad ja suulehtrisse teravad hambad. Edasi järgneb paari aasta pikkune eluetapp meres, kuhu paremate toitumistingimuste nimel liigutakse. Silmud kinnituvad parasiidina teiste kalade, näiteks räimede, külge ja toituvad nende kudedest. Suguküpseks saades siirduvad jõesilmud tagasi jõkke. Kudemise eel lõpetavad silmud söömise üldse ning nende keha lüheneb kuni kümnendiku võrra. Kudemine algab kui veetemperatuur tõuseb üle 9°C. Jõesilm koeb elus vaid ühe korra.
Jõesilmule lisaks elavad meie veekogudes ojasilm ja merisutt. Koos moodustavad nad eraldi elustikurühma sõõrsuud.
Silmu kuderahu rikkumise eest on füüsilisele isikule ette nähtud kuni 300 ühiku suurune trahv ehk kuni 1200 eurot, juriidilisele isikule 32 000 eurot. Lisaks trahvile tuleb süüdlasel hüvitada ka kalavarudele tekitatud kahjud.
Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
Kui märkad kalastusreeglite rikkumist, anna sellest teada tel 1247!
Seotud lood
Päevavalguse ja lindude rõõmsama laulu järgi tunnetame kevade lähenemist. Kevad annab märku ka veekogudel – vaevu jõudis jääkate tekkida, kui see juba lagunema hakkas. Kalastajaid võib see morjendada, kalade jaoks pole selles aga midagi erakordset. Soojenev vesi aktiveerib mitmetel kalaliigil huvi järglasi anda. Lähiajal sätivad kudema näiteks meritint, räim, kilu, haug, säinas, teib, lest, ahven, kiisk, jõesilm ja särg.
Seoses Vanaveski ja Ruila paisude eemaldamisega Vasalemma jõelt möödunud aastal kehtivad nüüd jõel uued püügireeglid.
Ära riku seadust ja pea kinni kehtestatud keeluaegadest!
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele