Meres on lesta kuderahu
Kudemisaeg lestal alles läheneb, kuid püügikeeld juba algas. Kõige aktiivsemalt toimub kudemine veetemperatuuri vahemikus 4° kuni 7°C.
Võta arvesse, et:
• lestapüügikeeld algas meres 15. veebruaril;
• Soome lahel (ICES mereala 32) kestab keeld 31. maini;
• teistel merealadel (ICES 28 ja 29) kestab keeld 15. maini.
Kalateadlased on teinud kindlaks, et kudemisel jagunevad lestad kahte gruppi.Ühed eelistavad kudeda sügavamal ja varem, nendel areneb viljastatud mari veekihis hõljudes. Teised alustavad kudemist mai lõpus ja koonduvad rannikulähedale madalamasse vette. Nende mari areneb põhja langenult. Hiljuti jõuti järeldusele, et rannikulähedal kudev lest on eraldi liik: läänemere lest. Väliselt on need kaks lestaliiki väga sarnased, eristamiseks on vaja geneetilist analüüsi.
Vastkoorunud lestad teevad läbi moonde – juba paari sentimeetri pikkusena on nende silmad keha ühele poole liikunud ja suu justkui viltuseks vajunud. Enamus lestasid valib parempoolse, vähem vasakpoolse maailmavaate. Lapikuks muutunud kalad püüavad värvuselt merepõhjaga sulanduda, eelistatakse liivast põhja. Lisaks lestale elab Läänemeres kammeljas, juhukülalistena on meie vetes kohatud merilesta ja soomuslesta.
Kui kuderahu lõppeb, peab lestpüügil arvestama alammõõduga. Merealal 28 on see pikkus 21 cm, rajoonides 29 ja 32 on alammõõt 18 cm.
Selgituseks, mida need merealade numbrid tähistavad. Kalanduspiirkonnad on meres ICESi järgi jagatud ruutudeks, Läänemeres on neist kolme kattuvus Eesti rannikuga. ICES on rahvusvaheline mereuurimise nõukogu, mis tegeleb merede ja ookeanide seisundi ja kasutamise jälgimise ning reguleerimisega.
Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
Kui märkad kalastusreeglite rikkumist, anna sellest teada tel 1247!
Seotud lood
Ära riku seadust ja pea kinni kehtestatud keeluaegadest!
Päevavalguse ja lindude rõõmsama laulu järgi tunnetame kevade lähenemist. Kevad annab märku ka veekogudel – vaevu jõudis jääkate tekkida, kui see juba lagunema hakkas. Kalastajaid võib see morjendada, kalade jaoks pole selles aga midagi erakordset. Soojenev vesi aktiveerib mitmetel kalaliigil huvi järglasi anda. Lähiajal sätivad kudema näiteks meritint, räim, kilu, haug, säinas, teib, lest, ahven, kiisk, jõesilm ja särg.
Seoses Vanaveski ja Ruila paisude eemaldamisega Vasalemma jõelt möödunud aastal kehtivad nüüd jõel uued püügireeglid.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele