Aasta kalandusteo vääriliseks tunnistati Vladislav Koržetsi elutöö
Kalanduse teabekeskuse eestvedamisel toimunud 2021. aasta kalandusteo konkursil tunnistati nii žürii kui rahva hinnangul üksmeelselt esikoha vääriliseks Vladislav Koržetsi elutöö kala tarbimise ja kalanduse edendamise eest. Tegemist oli esimese korraga kalandusteo valimise ajaloos, kui žürii ja rahva arvamus kokku langevad.
Aasta kalandusteo konkursi idee üks autoreid, Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnul võisid konkursil osaleda kõik möödunud aasta jooksul tehtud kalandusele kasulikud teod, mis toetasid kalanduse edendamist või jätkusuutlikkust, edendasid kalanduse uurimist või kalandustraditsioonide säilimist, toetasid kalavarude kaitset ja säilimist, suurendasid kalanduse valdkonna positiivset kuvandit ja kala kui kasuliku toiduaine tarbimist ja/või väärtustasid kalanduse valdkonna õppetööd või õppimist.
Rahva lemmiku kategoorias esitati konkursile üle 30 kalandusteo, nende seast tegid korraldajad oma eelvaliku, mis pandi internetis toimunud lõpphääletusele ning kus oma hääle said anda kõik huvilised. Konkursi peaauhinna kandidaadid esitasid žürii liikmed ning sinna kuulusid ministeeriumite, kõrgkoolide, erialaliitude, harrastuskalastajate ning kalanduspiirkondade esindajad. Konkursil anti välja kaks mitterahalist auhinda – peaauhind (žürii auhind) ning rahva lemmiku auhind.
Žürii esikoha vääriliseks tunnistati Vladislav Koržetsi elutöö kalanduse ja kala tarbimise edendamise eest. Pärast mõneaastast vaiksemat aega 264 luuletaja loomingut koondava „Eesti kalaluule antoloogiaga“ taas pildile kerkinud Vladi on toimetanud Kalastaja ajakirja, olnud telesaatejuht ja -kokk, kirjutanud kalaraamatuid, propageerinud kala tarbimist jm. „Tal on olnud oskus nii inimlikult ja maitsekalt, läbi luule, kokkamise ja kalapüüdmise ning keskkonnahoiu kõik üheks oluliseks teoks siduda,“ ütles Võsul aasta kalandusteo auhinda üle andes maaeluminister Urmas Kruuse. Vladi ise tunnistas Kalastajale, et seda, kes ta üles seadis, ta ei tea, aga pärast 30 aastat kalavärgiga tegelemist ning kala ja kalapüügi propageerimist oli niisugust tunnustust muidugi meeldiv saada. „Minu vaimu on kalad sidunud ja ma olen lasknud seda ka välja paista,“ ütles ta muheledes.
Žürii otsusel pälvis teise koha kampaania „Kala kõlab hästi“, mis on toonud kalaroogade juurde igas vanuses kalasõpru. Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemanni sõnul on kampaania eesmärgiks panna inimesed rohkem kala sööma ning tõsta Eesti inimese aastane kalatarbimine praeguselt 15-lt kilolt 20-le. „Kala on väga tervislik toiduvalik,“ lisas ta.
Kolmanda koha vääriliseks tunnistas žürii Ukraina rahva kui Eesti kala suurima tarbija. Ukraina on olnud meie räime ja kilu üks põhilisi eksportturge, mille kahanemist hetkel käiva sõja tõttu kalandusvaldkonna inimesed ärevusega jälgivad. „Veel kaks aastat tagasi liikus Eestist, Lätist ja Soomest Ukrainasse ca 40 000 tonni Läänemere kilu ja räime aastas,“ ütles Eesti Kalurite Liidu juht Mart Undrest. Praegu, kui Ukrainas on raske aeg, soovivad Eesti kalurid jt kalandussektori inimesed ukrainlastele jõudu vastu pidamiseks ning loodavad koostöö jätkumisele.
Rahvahääletuse võitjaks osutus samuti Vladislav Koržetsi elutöö, saades 19% häältest. Teiseks tuli Jägala jõgikonna kalavarudega rikastamine (15%). Kehra kandi kalamehed Marko Teppan, Ain Trolla, Margus Miidla, Rando Pung ja Tiit Tammaru lõid MTÜ Kehra Kandi Kalavarud, kaasasid kohaliku kogukonna, ettevõtjad, ametnikud ja teadlased ning organiseerisid 2021. aastal kohamaimude asustamise Kaunissaare ja Aavoja veehoidlatesse ning Jägala jõe Kaunissaare ja Horizoni paberivabriku vahelisele lõigule. Projekti kestuseks on viis aastat ja esimesel aastal lasti Kehra kandi vetesse 4000 tillukest koha.
Kolmandaks tuli võitlus Jägala jõe rändeteede avamise nimel (14%). Aktivistide Linnamäe paisu vastane võitlus on kõik kolm aastat, mil kalandustegu on valitud, olnud rahvahääletusel esimeste hulgas, ent võitnud veel ei ole. Vaatamata sellele, et valitsus toetas oma 05. mai otsuses Linnamäe paisu säilitamist ning Natura ala erandi taotlemist, pole võitlus Eesti parima lõhejõe nimel veel lõplikult kaotatud, sest kuuldavasti kavatsevad paisu vastased nüüd pöörduda kohtusse. Hoiame jätkuvalt pöialt, et mõne aasta pärast ei hääleta me enam Jägala jõe rändeteede avamise nimel peetava võitluse, vaid juba kaladele liikumiseks avatud Linnamäe paisu poolt.
Rahvahääletuse tulemusi vaadates oli mõneti üllatav, et igapäevaselt nii vajalik asi nagu kalaluba.ee portaal või „Kala kõlab hästi“ kampaania, millel on suures pildis reaalselt mõõdetav kasu ja tulemus, üldjärjestuses nii taha platseerusid.
2021. aasta kalandusteo peaauhinna ja rahva lemmiku auhinna saaja kuulutati välja 28. aprillil Maalehe erilehes ning auhinnad anti üle avatud kalasadamate päeval Võsul 30. aprillil.
Aasta kalandustegu valiti kolmandat korda. Ülemöödunud aastal võidutsesid Paldiski kalatoodete tehas (žürii esikoht) ning Sindi paiku lammutamine (rahva lemmik), möödunud aastal aga vastavalt keskkonnasaade „Osoon“ ning Purtse kalasadama renoveerimine.
Rahva lemmikud
Hetkel kuum
1. Vladislav Koržetsi elutöö – 19%
2. Jägala jõgikonna kalavarudega rikastamine – 15%
3. Võitlus Jägala jõe rändeteede avamise nimel – 14%
4. EKS vabatahtlike kalakaitsjate tegevus – 12%
5. Mihkel Undresti panus kalandusse – 11%
6. Kalaluba.ee portaal – 6%
7. EMÜ Võrtsjärve külastuskeskus – 5%
8.–9. Sisevete festival – 4%
8.–9. Kampaania „Kala kõlab hästi“ – 4%
10.–11. MTÜ Lääne-Eesti Turism – 3%
10.–11. Lestafest – 3%
12. Kalafoor – 2%
Seotud lood
Kalanduse teabekeskuse korraldatud konkursi rahvahääletuse võitis Arvo Tuvikene.
Ekspertidest koosnev žürii valis 2020. aasta kalandusteoks keskkonnasaate „Osoon“, rahvahääletuse võitis aga Purtse kalasadama taastamine.
Kaheksa Eesti rannakalureid ühendavat katusorganisatsiooni valisid detsembri algul Kalandusvõrgustiku aastalõpuseminaril esmakordselt Eesti rannakalanduse sõbra ning vastase. Tunnustuse idee autor on Pärnu rannakalur Tarmo Luks.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele