Ebameeldiva lõhnaga belacan on enamikele meie kalameestele täiesti tundmatu söödalisand, ometi meeldib see karpkaladele väga. Seda lisatakse nii peibutussöötadesse kui boilidesse ning kasutatakse ka konksusöödana.
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: vastiku lõhnaga belacan meeldib karpidele väga

Seotud lood

Lood
  • 18.06.26, 07:00
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: ussid – vana hea klassika, mis töötab alati
Kujutage ette sööta, mis maksab vähe, on hõlpsasti kättesaadav ja mida armastavad peaaegu kõik kalad. Kõlab liiga hästi, et tõsi olla, kuid just selline on tagasihoidlik vihmauss. Kuigi kalastustööstus pakub igal aastal arvukalt uusi atraktoreid ja lisandeid, pole ussid oma tähtsust kaotanud. Vastupidi – karpkalade peibutamisel ja püügil kuuluvad need endiselt tõhusate relvade hulka.
Lood
  • 10.06.26, 07:30
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: sääsevastne on kalade lemmik!
Kui karpkala saaks ise oma menüü kokku panna, leiaks sealt suure tõenäosusega ka sääsevastseid. Looduses moodustavad need mudapõhjalistes veekogudes olulise osa kalade igapäevasest toidulauast, seetõttu pole ime, et ka kalastajad on õppinud seda looduslikku eelist enda kasuks pöörama. Sääsevastne on peibutussöödalisand, mille mõju ei maksa alahinnata.
Lood
  • 02.06.26, 07:15
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: GLM-i saadakse rannakarpidest
GLM-i on karbisöötades nii pulbrilisel kui vedelal kujul kasutatud aastakümneid. Tegemist on väga rohelist värvi söödalisandiga, mille originaalversiooni toodetakse Uus-Meremaa rannikuvetes leiduvast rannakarbist. Lisaks karpkaladele meelitab see hästi kohale ka suuri latikaid.
Lood
  • 26.05.26, 14:30
Salapärased ained karpkalade peibutussöödas: Robin Redi ja kalajahu puhul jälgi koguseid
Nii Robin Red kui kalajahu on olulised komponendid karpkalade peibutussöötades ning neid kasutavad lisaainetena peaaegu kõik tuntumad söödatootjad. Loe siit, mida nende kohta teadma peaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele