Ligi pool sajandit tagasi, 1977. aastal, käivitati Kanadas Briti Columbias programm, mis pidi lõhesaagi kahekordistama. Pärast rohkem kui miljardi Kanada dollari kulutamist on lõhesaak vaid murdosa sellest, mis ta kunagi oli.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • miks peeti Briti Columbia lõhetoodangu kahekordistamise eesmärki tagantjärele ebarealistlikuks ning millised vead viisid miljardiprogrammi ummikusse;
  • kuidas selgitavad analüütikud seda, et vette lastud kalade arv võib kasvada, kuid looduslike lõheasurkondade tegelik taastumine jääb siiski küsitavaks.
Kanada miljardiprogrammi läbikukkumine ja õppetunnid: lõhe asustamine ei kahekordistanud saaki

Seotud lood

Lood
  • 23.10.26, 07:00
„Need püksid pole minu omad!“ Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad uskumatuid kohtumisi röövpüüdjatega
20. oktoobrist algas lõhe ja meriforelli kudeaegne püügikeeld. Vabatahtlikud kalakaitsjad meenutavad markantsemaid juhtumeid, millega neil töö käigus kokku on tulnud puutuda.
Lood
  • 05.10.26, 07:00
Pärast kudemist sureb enamik meie lõhedest kurnatuse tõttu
Oktoobris hakkab merest jõgedesse tõusma lõhe (lad Salmo salar), et seal uuele kalapõlvkonnale elu anda.
Lood
  • 24.09.26, 14:30
Toruputukad – väikesed torud, aga suured kalad
Kui soovid rohkem teada sügiseseks lõhepüügiks sobivatest putukatest, on see lugu just sulle!
Toruputukatest rääkides kiputakse neid esimese hooga seostama vaid lõhepüügiga, kuivõrd sealt on nad alguse saanud ja lõhepüügiks neid vast ka kõige rohkem kasutatakse. Tegelikkuses aga saab toruputukaid kasutada peaaegu igal pool ning pea kõikide röövkalade (ja ka mõnede lepiskalade) püügiks. Allpool proovingi anda lühikese ülevaate toruputukate ajaloost, erinevatest materjalidest ja sidumisstiilidest, ühtlasi peatun ühel huvitaval toruputuka variatsioonil, nn riffling hitch torudel.
Lood
  • 11.09.26, 07:00
Eduard Terase lõhekool: spinnaputukaga Narvas, landiga väikestel jõgedel
Landimeister ja legendaarne kalamees Eduard Teras püüdis oma esimese lõhe 1990. aastatel. Kirjutame ses artiklis detailselt vanameistri kolme aastakümne pikkusest kalade kuninga püüdmise kogemusest Eesti jõgedel.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele