Abu Salar kuulub Rootsi landiklassikute vanemasse põlvkonda – esimene mudel pärineb 1940. aastate keskpaigast ning eri versioonides püsis Salar Abu valikus veel sajandi lõpulgi. Seda lihtsa kujuga lusiklanti toodeti aja jooksul vähemalt viies eri kaalus, alates kergest, 4-grammisest mudelist kuni 40-grammiseni välja. Eriti hinnatud oli Salar lõhe- ja forellipüüdjate seas. Poole sajandi pikkune eluiga näitab, et selle lihtsa landi juures oli midagi väga õigesti tehtud.
Legendaarseid lante: Abu Salarit tunnevad Eesti forellikütid hästi

Seotud lood

Lood
  • 24.09.26, 07:30
Legendaarseid lante: Bete Jämtland – parimaid merika- ja haugilante tänase päevani
Bete Jämtland on lant, mille nime peale enamik tänaseid kalastajaid nõutult õlgu kehitab. Kui aga lisada, et tegemist on selle landiga, mille pealt kunagine nõukogude pajulehekujuline haugimurdja Tšudesnaja maha viksiti, ilmub vähemasti vanemate kalameeste nägudele äratundmine – ah see, no muidugi tean!
Lood
  • 17.09.26, 14:30
Legendaarseid lante: Bete Lotto, kalakujuline pöörlev ime
Bete Lotto kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kalakujuline kere, mille ümber pöörlev laba kogu landi tööle paneb. Just see kombinatsioon tegi Lottost landi, mis leidis kiiresti tee väga erinevate kalameeste landikarpidesse.
Lood
  • 02.09.26, 15:00
Legendaarseid lante: Abu Flys said kokku lendõngestriimer ja propellerlant
Enamike lantide puhul on üsna selge, miks nad kunagi valmis tehti. On lusikad, mis jäljendavad kala, voblerid, mis meenutavad vigast või põgenevat saakkala ja ka landid, mis teevad vees nii palju lärmi, et röövkala lihtsalt ei saa neid tähelepanuta jätta. Ja siis on Abu Fly, mis pole lendõngestriimer, lõheputukas ega pöörlev lant, vaid midagi vahepealset.
Lood
  • 25.08.26, 07:30
Legendaarseid lante: Bete Krokodil, haugidele vastupandamatu pea 80 aastat
Võnklantide maailmas on üksikuid lante, mille nime kuuldes ei ole tarvis kalamehele pikalt seletada, millega tegemist. Bete Krokodil on vaieldamatult üks nendest. Tegemist on Rootsi päritolu klassikuga, mille kuulsus sündis eelkõige Läänemere põhjaosa vetes ning mille sinisest versioonist kujunes aastakümneteks omaette fenomen.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele