Euroopa Liit piirab pliid sisaldavate raskuste, lantide ja pliitraadi müüki. Üldist plii kasutamise keeldu kalapüügil siiski ei kehtestata, nii võib varem ostetud pliist raskuseid ka pärast müügipiirangu jõustumist südamerahus edasi kasutada.

Euroopa Liit piirab pliid sisaldavate kalastusraskuste, lantide ja pliitraadi müüki, kuid juba ostetud pliiraskusi võib edasi kasutada. Uued nõuded lisatakse REACH-määrusesse ja need rakenduvad järk-järgult: pliitraadile kuue kuu, väiksematele raskustele ja lantidele kolme ning suurematele viie aasta pärast. Piirangud puudutavad eeskätt tootjaid, maaletoojaid ja poode; kutselises kalapüügis on kord rangem. Erandid jäävad väga väikestele pliihavlitele ja vähese pliisisaldusega vasesulamitele.

Mõne aasta pärast Euroopa Liidus enam pliist kalastusraskusi müüa ei tohi.
  • Mõne aasta pärast Euroopa Liidus enam pliist kalastusraskusi müüa ei tohi.
  • Foto: motophotographer
Uued nõuded lisatakse Euroopa Liidu kemikaalimäärusesse REACH. Õigusakt läbis Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kontrolliperioodi vastuväideteta, kuid pole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Seetõttu ei ole piirangute täpsed rakendumiskuupäevad praegu veel teada.
Müügikeeld hakkab kehtima järk-järgult:
•kuni 50 grammi kaaluvatele raskustele ja lantidele rakendub keeld kolm aastat pärast määruse jõustumist;
Inimtervisele võib olla ohtlik pliist raskuste kodune valamine ja töötlemine. Pliitolm ja -aurud võivad sattuda organismi hingamisteede või saastunud pindade kaudu.
Esialgu ei muutu pliist raskuste keelamise tõttu Eesti kalamehe jaoks mitte midagi.
  • Esialgu ei muutu pliist raskuste keelamise tõttu Eesti kalamehe jaoks mitte midagi.
  • Foto: Mariya Surmacheva
Plii asemel valmistatakse suurt osa kalastamisel kasutatavaid raskusi juba praegu terasest, tinast, volframist, tsingist, betoonist ja muudest materjalidest. Ükski neist pole siiski pliiga kõigis omadustes võrdne. Teras ja betoon võtavad sama kaalu saavutamiseks rohkem ruumi, volfram on kompaktne, kuid kallis, ning tina on pliist kergem ja pehmem.
Seetõttu hakkab muudatus tõenäoliselt mõjutama ka rakenduste ehitust ja püügivõtteid. Eriti tuntav võib erinevus olla fiidripüügis, sügavas vees jigitamisel, ookeanipüügil ja teistes olukordades, kus kasutatakse raskeid, kuid võimalikult kompaktseid raskusi.

Mis Eesti kalamehe jaoks muutub?

Esialgu mitte midagi. Kuni määruse avaldamise ja vastavate üleminekuaegade lõppemiseni võib pliid sisaldavaid kalastustarbeid edasi müüa. Seejärel hakkavad pliist raskused ja pliid sisaldavad landid kauplustest järk-järgult kaduma. Kõige kiiremini, kuus kuud pärast määruse jõustumist, lõpetatakse pliitraadi turule laskmine. Tavapäraste väikeste raskuste ja lantide puhul kestab üleminek kolm ning suuremate puhul viis aastat. Kalamehe poolt juba soetatud pliist raskusi ei ole vaja ära visata või muul moel kasutusest kõrvaldada.

Seotud lood

Lood
  • 21.09.26, 07:00
Kormoranid söövad Euroopas 670 miljoni euro väärtuses kala aastas
Mida näitab uuring Eesti kohta?
Värske inventuuri järgi põhjustavad kormoranid 26 Euroopa riigis kalavarudele aastas ligi 672 miljoni euro suuruse kahju. Eesti on 44,2 miljoni euroga Euroopas suuruselt viies kormoranikahju saaja.
Lood
  • 19.09.26, 07:15
Meriforellipüük Sven Laaneti moodi: vali õige koht ja lase kalal tulla
Meriforellilantide valmistaja Sven Laanet selgitab, kuidas valida sügisel püügivett ja lanti, miks võib heas kohas kala rahulikult oodata ning milliseid vigu ta ise oma esimese 40 nulliringi jooksul tegi.
Lood
  • 06.09.26, 07:00
Kui latikas ei võta, tuleb midagi muuta: Eesti koondise kapten Alex Roost räägib oma fiidripüügi põhimõtetest
Fiidriga püük võib võhikule tunduda igav, umbes nagu tonkapüük. Sööt läheb korvi, kärbsetõuk või sõnnikuuss konksule, rakendus vette ja ritv alusele. Eesti fiidrikoondise kapteni Alex Roosti juttu kuulates saab kiiresti selgeks, et sügavamalt pole võimalik eksida.
Lood
  • 23.07.26, 07:00
Põltsamaa jõe keskjooks: kuidas käänulises, väikeses ja sügavas ürgses jões ahvenat jigitada
Allolev kirjatükk ei uhkusta hiiglaslike saakide ega udupeene varustuse kirjeldamisega. Selle asemel räägib artikkel ühest ütlemata mõnusast ja tehniliselt nõudlikust, rohkelt emotsioone pakkuvast ja inimtühjast püügipaigast, Põltsamaa jõe keskjooksust.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele