Häguse ja selgema vee vahele võib tekkida piir, mis paistab juba eemalt paljutõotava meriforellikohana. Kui sellega langevad kokku põhja struktuur, vee liikumine ja forelli toidu olemasolu, võib tegu olla jackpotiga.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • kuidas eristada paljulubavat liikuvat värvipiiri lihtsalt seisvast tumedamast veest;
  • millised põhjastruktuurid ja lisamärgid viitavad sellele, et meriforell võib just sinna koonduda;
Ühel pool on sogane ja teisel selge vesi, aga kus on meriforell?

Seotud lood

Lood
  • 20.12.25, 06:45
Talvine meriforell: näpunäiteid ja soovitusi talviseks püügiks
Talvine merikapüük tähendab mugavustsoonist väljumist, seetõttu tegelevad sel ajal meriforelli jahtimisega vaid kõige pühendunumad entusiastid. Järgnevas loos on kuhjaga näpunäiteid ja hüva nõu, kuidas talvel meriforell üles leida ja kinni püüda ning millist varustust selleks kasutada.
Lood
  • 20.03.26, 06:45
Kevadine meriforellijaht jaguneb kolmeks erinäoliseks püügiks
Sisaldab klassikaliste kevadiste püügikohtade kaarte
Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.
Lood
  • 23.07.26, 17:00
Nii püütakse sbirolino-rakendusega meriforelli Saksamaa ja Taani rannikul
Taanlased ja eriti sakslased on suured meriforelli sbirolino- ehk mullujukipüügi fännid. Selles loos anname ülevaate, kuidas täpselt sakslased-taanlased sbiroga merehõbedat taga ajavad.
Lood
  • 18.08.26, 06:45
Kas meriforell on tõesti parvekala? Läänemereriikide teadlased on seda uurinud
Seda lugu ajendas uurima ja teemast kirjutama isiklik kogemus. 2026. aasta märtsi keskel, ühel esimesel soojal kevadõhtul, püüdsin Lohusalu lähedal kahlamispükstega meriforelli. Loojangule eelnenud tunni jooksul sain lühikese ajaga, ühes ja samast kohast, ühe mõõdus ja neli alamõõdulist merikat. Võtte oli veel kümmekond. Minu kaaslane sai samal ajal ühe mõõduka ning kaks alamõõdulist kala.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele