Eestis on rekordarv karusid. Kuidas käituda, kui metsas või jõe ääres karuga kokku juhtud?
Kuna traditsiooniline karujaht on meil kohtuotsuste tõttu raskendatud, suureneb karude arvukus Eesti metsades igal aastal ja pole ilmselt liialdus väita, et marjulised, seenelised ja kalamehed mõtlevad kaks korda, enne kui sügavamale metsa lähevad. Kas karu peaks iga hinna eest kartma? Kuidas tuleks käituda, kui ollakse ootamatult metsas või jõekaldal karuga kokku saanud? Kalastaja vestles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti ja suurkiskjate eksperdi Peep Männiliga.
Seotud lood
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist on kirglik kalamees ning tal on nii mõnegi kalapüügiga seotud teema osas oma kindel seisukoht.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko (44) on mees, kellele võib helistada siis, kui ise mõnd määrust või seadust üles ei leia.
Kui on üks kala, mille kohta räägitakse rohkem legende kui ühegi teise kohta, siis on see jõeforell. Räägitakse salajõgedest, peidetud lõikudest, imepeibutistest ja üksikutest väljavalitutest, kes oskavad suuri kalu järjepidevalt püüda. Selles artiklis lükkavad kogenud jõeforellikütid Tõnu Väät ja Sven Martoja suure osa neist müütidest ümber.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele